Kinnitatud EG õppenõukogu otsusega 15.01.2013, pr nr.3

 EUROGÜMNAASIUM

UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND

 

SISUKORD

SISSEJUHATUS. 4

1 TÖÖ KOOSTAMINE. 5

1.1 Uurimistöö mõiste. 6

1.2 Uurimuse loogika. 6

1.3 Teema valik ja eesmärgi püstitus. 8

1.4 Töö kava. 8

1.5 Kirjanduse valik ja läbitöötamine. 9

1.6 Uurimustele esitatavad sisulised nõuded. 9

1.7 Eetilised nõuded uurimistööle. 10

1.8 Töö keel 10

2 TÖÖ ÜLESEHITUS JA VORMISTAMINE. 12

2.1 Üldnõuded. 12

2.2 Uurimistöö ülesehitus. 12

2.3 Uurimistöö vormistus. 13

2.3.1.Tiitelleht 13

2.3.2.Resümee. 13

2.3.3.Annotatsioon. 13

2.3.4.Sisukord. 13

2.3.5.Glossary, sümbolite ja lühendite loetelu. 14

2.3.6.Eessõna. 14

2.3.7.Sissejuhatus. 14

2.3.8.Sisuline koos illustratsioonidega ja tabelitega osa. 15

2.3.9.Kokkuvõte. 15

2.4 Vormingu nõuded. 16

2.4.1 Kasutatud kirjandus. 16

2.4.2 Viited. 17

2.4.3 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud. 18

3 UURIMISTÖÖDE JUHENDAMINE, RETSENSEERIMINE, ESITAMINE, KAITSMINE JA HINDAMINE. 23

3.1 Juhendamine. 23

3.2 Retsenseerimine. 23

3.3 Uurimistööde esitamine ja kaitsmine. 25

3.4. Õpilastööde hindamine. 26

3.4.1 Hindamiskriteeriumid. 26

3.4.2 Hindamisjuhend. 26

KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID.. 29

Lisa 1 Tiitellehe näidis. 30

Lisa 1a Tiitellehe pöörde näidis. 31

Lisa 2 Retsensiooni näidis. 32

Lisa 3 Annotatsiooni näidis. 33

Lisa 4 Abiks juhendajale uurimistööle hinnangu kirjutamisel 34

Lisa 5 Juhendaja hinnanguleht 35

Lisa 6  Kaitsekõne struktuur 36

Lisa 7 Hindamismudel kaitsmiskomisjonile. 37

 

SISSEJUHATUS

(PEATÜKKIDE PEALKIRJADE VORMING; Heading 1, BOLD, läbivalt suur tähed)

Käesolev juhend on õppemetoodiliseks materjaliks Eurogümnaasiumis õppijatele uurimistööde koostamisel, kirjutamisel ja kaitsmisel.

Kasutatud mõisted ja kasulikud allikad.

Selleks, et uurimistööd tutvustama hakata ja samm-sammult uurimistöö etappe kirjeldada, peab teadma mõningaid teadustöödega seotud mõisteid.

UURIMISTÖÖ – õpilase valitud ja juhendaja poolt aktsepteeritud teemal iseseisvalt kirjutatud töö, mis vastab käesoleva metoodilise juhendi nõuetele. Uurimistöö toetub mitmele algallikale ja sisaldab autori enda panust. Õpilase uurimistöö põhieesmärkideks on teadusliku kirjandusega töötamise, andmete kogumise ja analüüsimise ning teadusliku töö vormistamise kogemuse saamine. Uurimistöö sisaldab uurimusliku protsessi konkreetset tule-must, st kirjalikku aruannet sellest, mida õpilane uuris, kuidas ta uuris ning millised on järeldused ja tulemused, milleni õpilane töö käigus jõudis.

REFERAAT – mingi teema, probleemi või kirjatüki kokkuvõtlik ülevaade. Referaat kirjutatakse kokku teiste autorite töödest, kuid selles esitatakse ka referaadi koostaja omapoolne arvamus ja järeldused. Referaadi koostamine nõuab töös kasutatud kirjanduse allikates esinevate faktide ja mõtete ühendamist ning võrdlemist. Referaadi eesmärgiks on arendada ainealase kirjandusega töötamise ja enda väljendamise oskust.

PROBLEEM – lahendust nõudev küsimus või raskesti lahendatav ülesanne. Teiste sõnadega uurimisülesanne. Uurimistöö teostaja peab enesele ise püstitama küsimused, valima neist välja jõukohasemad ning leidma iseseisvalt (juhendaja toetusel) vastused.

HÜPOTEES – oletus või tõestamata väide, mille uurimistöö autor on esitanud ning mida ta hakkab oma töös tõestama või ümber lükkama. Hüpotees peab olema kontrollitav ja põhjendatav. Vastasel juhul ei ole uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on võimatu.

Näiteks väidab õpilane, et gümnasistidest söövad hommikul putru vähemalt pooled. Selleks, et hüpotees leiaks kinnitust või lükataks ümber, tuleb gümnasistide seas läbi viia vastav uurimus.

REFEREERIMINE – alusteksti(de) materjali edasiandmine oma sõnadega. Refereeringule tuleb alati korrektselt viidata.

TSITEERIMINE – alusteksti edasiandmine sõna-sõnalt. Tsitaadile tuleb alati korrektselt viidata.

VIIDE ehk TEKSTIVIIDE – andmed autori ja teose kohta, mis tuleb alati lisada, kui töös edastatakse kellegi teise seisukohti või andmeid. Viide sisaldab kindlaid osi ning paiguta-takse teksti sisse ümarsulgudesse.

VIITEKIRJE ehk BIBLIOKIRJE – töö lõpus kirjanduse loetelus esitatav täielik info iga töös refereeritud ja viidatud allika kohta.

JUHENDAJA – on üldjuhul gümnaasiumi õpetaja, kes aitab nõu ja jõuga õpilasel uurimistööd koostada. Ta on õpilase innustaja ja tugisammas, kuid samas ka töö õiglane kritiseerija. Juhendaja ei ole uurimistöö autor, vaid suunab ja juhib õpilast sisuliselt täiusliku töö poole. Töö andmete ja viidete õigsuse ning vormistuse korrektsuse eest vastutab siiski õpilane, mitte juhendaja. Valminud uurimistöö kaitsmisele lubamise otsustab töö juhendaja.

RETSENSENT – uurimistöö arvustaja, kelleks on antud töö ainevaldkonda hästi tundev gümnaasiumi õpetaja või vastava aine spetsialist väljaspool kooli. Retsensent koostab uurimistööle retsensiooni, mis annab töö vormist ja sisust tagasisidet.

Uurimistöö koostamisel on abiks ka järgmised allikad:

• http://www.eki.ee/dict/qs/ – ÕS 2006 veebiversioon
• http://www.eki.ee/dict/ekss/ – „Eesti keele seletava sõnaraamat“
• http://www.eki.ee/dict/synonyymid/ – „Sünonüümisõnastik“
• http://tallinn.ester.ee/ – Eesti suuremate raamatukogude elektrooniline kataloog
• Ehala, Martin 2000. Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Tallinn: Künnimees.
• Vija, Maigi, Kadri Sõrmus, Irene Artma 2008. Uurimistöö kirjutajale. Tartu: Atlex.
• Roomets, Silvi 2006. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn: Rebellis.

 

1 TÖÖ KOOSTAMINE

1.1 UURIMISTÖÖ MÕISTE

(alapeatükki pealkiri, Heading 2, 14 pt, Bold, Italic, esisuurtäht)

Uurimistöö on õpilase valitud ja juhendaja poolt aktsepteeritud teemal iseseisvalt kirjutatud töö. Töö on uurimusliku suunitlusega. Töös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema valiku põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja töö hüpoteesid, uurimismetoodika ja –tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused.

Uurimistöö põhieesmärkideks on:

• erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuse omandamine;
• korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine;
• töö korrektse vormistusoskuse omandamine.

Uurimistöö tegemine hõlmab endas üksteisele järgnevaid etappe. Uurimistöö on kirjalikult vormistatud töö. Uurimus on protsess.

1. etapp: Õpilane valib iseseisvalt õppeaine, milles ta planeerib uurimuse läbi viia.
2. etapp: Õpilane valib koos juhendajaga uurimisteema ainekavas (olümpiaadijuhendis) esitatud teemade seast. Koostatakse töö tegemise ajakava.
3. etapp: Õpilane tutvub juhendaja soovitatud vastavasisulise kirjandusega antud teema kohta. Vajadusel koostab ülevaatliku referaadi.
4. etapp: Koos juhendajaga sõnastatakse probleem.
5. etapp: Koos juhendajaga kavandatakse uurimus.
6. etapp: Õpilane viib läbi uurimuse
7. etapp: Õpilane vormistab uurimuse uurimistööna
8. etapp: Koos juhendajaga valmistutakse töö kaitsmiseks

Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb tuua eri autorite seisukohtade esitus ja võrdlus, ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused.

Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud või etteantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 5–10 lk.

1.2 UURIMUSE LOOGIKA

Uurimust käsitletakse kui uuringut või küsitlust ja/või selle analüüsi. Seega on uurimus uurimistööle eelnev etapp. Uurimistööd mõistetakse kui tööprotsessi ja lõpuks kaante vahel olevat tööd. Uurimuse loogika võib üldjoontes toetuda järgmistele väidetele:

• uurimus viiakse läbi mingi teadusliku probleemi lahendamiseks;
• probleem on lahendust nõudev küsimus;
• probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil;
• et kontrollida püstitatud hüpoteesi kehtivust, viiakse läbi uuring, milleks koostatakse uurimisküsimustele ja uuritavate jaoks kohane metoodika ja protseduur;
• uuringuga saadud tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist või uurimisülesannetest lähtudes;
• analüüsitakse uurimistulemuste praktikasse rakendamise võimalusi;
• analüüsi tulemustest tuletatakse uued probleemid ja hüpoteesid.

Seega on uurimuse kriitilisteks momentideks uurimuse probleem, meetod ja tulemused. Seejuures on oluline, et esitatud töö oleks sisuline tervik, mille loogiliseks lähtekohaks on probleemiseade, millele uuring tugineb.

Probleem ja probleemiseade. Probleem on lahendust nõudev küsimus. Seega on probleemküsimuse kaudu omamoodi teadmine mitteteadmisest. Taolist olukorda nimetatakse probleemsituatsiooniks. Probleemiseade kujuneb püstitamise käigus, milles saab eristada järgmisi samme:

• probleemi formuleerimine – keskse küsimuse sõnastamine, probleemi aluseks oleva vastuolu sõnastamine, oodatava tulemuse esialgne piiritlemine;
• probleemi ülesehitamine – probleemi liigendamine küsimusteks ja nende järjestamine, uurimisaine piiritlemine;
• probleemi põhjendamine (seosed teiste probleemidega, võimalike vastuväidete analüüs);
• probleemi tähistamine e vajaliku mõisteaparatuuri määratlemine või loomine (tuntud ka operatsionaliseerimisena);
• probleemi hindamine – probleemi lahendustingimuste ja meetodite analüüs ja hindamine.

Probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil. Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt:

• hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus;
• hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus;
• hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega;
• hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega;
• hüpotees peab olema kontrollitav, tal peab olema hea üldistusvõime ja samas olema võimalikult lihtne.

Meetod. Kuivõrd teaduslikkuse üheks olulisemaks tunnuseks on uue teadmise saamise spetsiifiline viis e meetod, siis on oluline, et meetodi valik ja väljatöötamine oleks igati põhjendatud. Tuleb lähtuda teadmisest, et ei ole olemas häid ega halbu meetodeid, on nende meetodite õige või väär kasutamine. Seega sõltub empiiriline uuring uurimisküsimustele ja uuritavatele kohasest meetodist. Nii on see uurimistöö loogika seisukohast.

Tulemused. Igasuguse empiirilise uurimuse eesmärgiks on saada empiirilise uuringuga vastus probleemiseades esitatud teoreetilistele ja praktilistele küsimustele. Tulemuste analüüsis on määrav, kuivõrd vastavad kasutatavad andmetöötluse meetodid vastust vajavatele küsimustele. Arvuti saab ülesandeid lahendada vastavalt esitatud küsimustele. Seega saab oluliseks õpilastöö seisukohalt statistilise andmetöötluse meetodite valdamine. Tulemuste juures tõuseb teise olulise momendina esile nende tõlgendamine. On mõistetav, et siin ei saa lähtuda argiteadvusele omasest, see tõlgendus saab ikka tugineda juba probleemiseades väljendatud paradigmale ja teooriale.

1.3 TEEMA VALIK JA EESMÄRGI PÜSTITUS

Teemad jagunevad laadilt teoreetilisteks ja praktilisteks.

Praktilise kallakuga uurimuste eesmärgiks on enamasti probleemide väljaselgitamine ja nende lahendamiseks ettepanekute  esitamine. Teemat valides peab õpilane endale selgeks tegema, millist probleemi ja kuidas lahendama hakata ning kuhu lõpuks tuleb välja jõuda.

Selgeks tuleb mõelda järgmised aspektid: teema sõnastus (võib töö käigus pisut teiseneda), probleemide ring, hüpotees, töö esialgne ülesehitus.

Teema valikul tuleks arvestada:

• teema aktuaalsust ja originaalsust;
• teema konkreetsust ja piiritletust;
• jõukohasust töö kirjutajale;
• võimalust andmete kogumiseks;
• erialakirjanduse olemasolu ja kättesaadavust;
• oma võimeid ja huve;
• võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes.

Koos uurimistöö teema valikuga tuleb püstitada ka töö eesmärk – milleni tahetakse jõuda, mida tööga saavutada.

1.4 TÖÖ KAVA

Kui teema valitud, on otstarbekas jätkata töö planeerimisega. Töö tegemist on soovitatav alustada eesmärgi püstitamise, ülesannete formuleerimise ja nendele vastava uurimistöö kava koostamisega. Töö eesmärk peab andma selge ettekujutuse sellest, mida soovitakse tööga tõestada või ümber lükata. Uurimisülesanded konkretiseerivad eesmärgi saavutamiseks tehtavate osauuringute sisu. Töökava koostamiseks on kaks lähenemisviisi:

1. Kirjutatakse välja märksõnad, mis valitud teema raames tunduvad olulised ja huvipakkuvad ning millele soovitakse keskenduda töö koostamisel. Töö koostamise käigus on võimalik juurde lisada uusi punkte ning välja jätta ebaolulisi või korduvaid osi.
2. Formuleeritakse töö makrostruktuur – peatükkideks jaotus. Seejärel tuuakse välja käsitlemist vajavad alapunktid.

Reeglina esialgne kava töö käigus muutub, kuna tööprotsessis tuleb uusi ideid. Kuid plaani on vaja, et saada ettekujutust tööst tervikuna.

1.5 KIRJANDUSE VALIK JA LÄBITÖÖTAMINE

Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse leidmine, läbitöötamine ja analüüsimine on õpilase iseseisev ülesanne. Vastava oskuse arendamine on kõigi uurimistööde üks peamisi eesmärke. Juhendaja annab siiski õpilasele konkreetsed viited, milliste autorite milliseid teoseid on vaja tunda. Juhendaja professionaalsust näitab see, et ta ütlebki täpselt, mida on antud teema kohta vaja lugeda. Juhendaja teab, mis on oluline. Raamatukogusse läheb õpilane ise.

Töötades kirjandusega, on soovitav silmas pidada järgmist:

• Esialgsel tutvumisel kirjandusega tuleb pöörata tähelepanu temaatikaga seonduvatele märksõnadele ja mõistetele. Selgub, millistele allikatele tuleb edaspidi töö koostamisel rohkem tähelepanu pöörata. Uurimiseks valitav kirjandus peab olema võimalikult mitmekülgne, haarates erinevaid autoreid ning erineva teadusliku tasemega kirjutisi. Töö aluseks ei sobi võtta ainult ühe autori kirjutisi.
• Otstarbekas on jälgida ka raamatute lõpus leiduvat märksõnade ning kirjanduse loetelu, et hõlbustada teabe leidmist otsitava probleemi kohta.
• Kirjanduse põhjalikumal läbitöötamisel ja analüüsimisel on soovitav eraldi sedelitele kirjutada lühikokkuvõtteid, mis sisaldavad uuritava probleemi kohta huvitavad mõtteavaldused, tsitaadid, definitsioonid, probleemiarendused vms. Kindlasti tuleb neile lisada autori nimi, teose pealkiri ning kõik teised bibliograafilises kirjes nõutavad andmed. See lihtsustab hiljem kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist.

1.6 UURIMUSTELE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED

Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: uudsus ja aktuaalsus, objektiivsus, tõestatavus, tulemuste kontrollitavus, täpsus, süsteemsus, selgus, kriitilisus, selektiivsus, minimaalsus.

Uudsus ja aktuaalsus. Teadustöö tähtsamaiks peetav kriteerium tähendab, et iga töö peab sisaldama midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud.

Objektiivsus. Autor peab käsitletavasse teemasse suhtuma võimalikult erapooletult, tegema järeldusi vastavalt kogutud andmestikule ja mitte laskma end mõjutada üldlevinud arusaamadest, kui need pole kooskõlas saadud tulemustega.

Tõestatavus. Kõik esitatud väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele. Subjektiivseid arvamusi ei saa esitada teaduslike väidetena.

Kontrollitavus. Arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada kujul, mis võimaldab töö lugejal saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid võiks vajaduse korral leida algallikatest.

Täpsus. Nõutav on nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne täpsus. Kvalitatiivse täpsuse all mõistetakse eeskätt terminoloogilist täpsust. Iga kasutatava termini sisu tuleb korrektselt ja täpselt määratleda. Kvalitatiivne täpsus tähendab ka arutluste loogilist, selget ja ühetähenduslikku esitust. Kvantitatiivne täpsus tähendab andmete ja arvutuste täpsust.

Süsteemsus. Teaduslikuks saab pidada ainult niisugust käsitlust, milles eri väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks e süsteemiks.

Selgus. Töö tuleb üles ehitada ja kirja panna nii, et sisu oleks üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted on vaja defineerida ja kasutada neid alati samas tähenduses. Hoiduda uute terminite väljamõtlemisest seal, kus need on juba olemas. Selgus tähendab ka ülesehituse otstarbekust (nii lihtsalt kui võimalk), arutluse loogilisust ja ratsionaalsust, sõnastuse täpsust ja selgust.

Kriitilisus. Olemasolevaid seisukohi tuleb vaadelda kriitiliselt. Nende hulgas võib olla meelevaldseid järeldusi, tõestamata ja puudulikult tõestatud väiteid, oletusi, mida pakutakse tõe pähe jne. Ka enda seisukohtade suhtes peab olema kriitiline. (“Mulle tundub”, “ma arvan” ei ole teaduslikud argumendid).

Selektiivsus. Selektiivsus tähendab nõuet valida valdkonnaga seotud erinevate probleemide, andmete, meetodite seast niisugused, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni või mis kõige paremini aitavad kaasa selle tulemuseni jõudmisele.

1.7 EETILISED NÕUDED UURIMISTÖÖLE

Teaduslikus uurimistöös tuleb järgida uurimuste vastavust eetikanõuetele. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad reeglid, mis otseselt puudutavad ka õpilastöid:

• Lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata. Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse.
• Mõne teise uuringu raames kogutud andmete kasutamisel/analüüsimisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt/kaasautori(te)lt (ka juhul, kui töö autor ise osales uurimisgrupis või andmete kogumisel).
• Kuna uuringu mõju on temas osalevatele isikutele paratamatu, siis tuleb tagada, et see ei põhjustaks osalejatele kahju sh. füüsilist, vaimset, kõlbelist, materiaalset.
• Uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus selles mitte osaleda või katkestada osalemine suvalisel etapil.
• Uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud.
• Uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek.
• Mitme autoriga artikli puhul, mis oluliselt toetub õpilase uurimistööle, nimetatakse õpilast üldjuhul esimese autorina.

1.8 TÖÖ KEEL

Kasutatav keel peab olema rangelt teaduslik. Slängi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud, käibe- ja ka poeetilised fraasid on uurimistöös sobimatud (näiteks väljendid nagu “…kellel on õnnestunud röntgeni järjekorras elama jääda, on meeldiv võimalus surra operatsiooni enda järjekorras” ei ole kohased). Samuti tuleb vältida (üli)emotsionaalsete omadussõnade tarvitamist nähtuste või protsesside iseloomustamisel (näiteks: “… majanduslik olukord on lausa suurepärane”; “… hinnad tõusid maru kiiresti”). Tuleb hoiduda võõrkeelte liigsest mõjust eestikeelsele tekstile. Tõlkida tuleb lause mõtet, mitte üksikuid sõnu.

Siinjuures tuleb silmas pidada, et eesti keele lausestruktuur erineb võõrkeelsete lausete struktuurist. Juhul, kui võõrkeelsele terminile adekvaatset eestikeelset vastet leida ei suudeta või kaheldakse oma valikus, on soovitatav eestikeelse vaste järel sulgudes lisada ka vastav võõrkeelne termin. Kui töös kasutatakse üle paarikümne vähetuntud termini, lühendi või sümboli ning igaüks esineb mitmel korral, siis on soovitatav koostada kasutatavatest lühenditest ja tähistest loetelu. Kõikidest kasutusele võetud terminitest ja sümbolitest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Soovitatav on eelistada varasemates eestikeelsetes allikates kasutatud terminoloogiat. Kui varem kasutatud terminit peetakse sobimatuks ja pakutakse välja uus, tuleb seda argumenteeritult põhjendada. Eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kursiivis.

Lühendite kasutamine. Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu.

Näide:

Sisemajanduse koguprodukt (SKP); Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD — International Bank of Reconstruction and Development).

Teine võimalus on esitada koondloend koos vastavate määratlustega sisukorra järel, millele iga lühendi korral viidatakse. Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks: USA, ÜRO jt.).

Pealkirjades üldjuhul lühendeid ei kasutata. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada.

Kõneviis ja -vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Autor ei tohiks end asetada ühe poole positsioonile. “Mina” ja “meie” vormi (näiteks “meie uurisime”, “ma analüüsisin”) asemel on soovitatav kasutada umbisikulist vormi (näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse, hinnatakse” või “on käsitletud, analüüsitud jne.”). Eelistatav on kindla kõneviisi kasutamine, sest tingiva kõneviisi kasutamine võib jätta mulje, et autor ei ole oma seisukohtade õigsuses kuigi veendunud.

Arvude esitamine tekstis.

Ühekohalised arvud on soovitatav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Näiteks: kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse ta numbriga. Käändelõppe arvudele harilikult ei lisata. Järgarvu järele pannakse punkt. Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte “eelmisel aastal” või “käesoleval aastal”. Nii tekstis kui tabelites peaks loobuma rohkema kui 3–4 tüvenumbriga arvude kasutamisest. Suurte arvude korral on soovitatav kasutada kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arv on märgitud numbritega ja suurusjärk sõnadega. Näiteks 1,42 milj elanikku või 211,3 tuh kr. Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga.

Kirjavigade vältimine. Autor peab ise oma teksti korduvalt hoolikalt kontrollima. Soovitatav on kasutada ka võõra lugeja abi, sest kõiki oma vigu autor tavaliselt ise ei märka.

2 TÖÖ ÜLESEHITUS JA VORMISTAMINE

2.1 ÜLDNÕUDED

Uurimistöö esitatakse A4 formaadis vertikaalse asetusega (portrait), pehmes köites, ühes eksemplaris. Tekst trükitakse arvutil lehe ühele küljele trükikirjaga: Times New Roman, tähesuurusega 12 kirjapunkti, reavahega 1,5. Lehe servadest jäetakse: 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt ning 3 cm lehe vasakust servast.

Teksti kujundamisel kasutatakse plokkstiili, st alustatakse vasakust veerisest taandeta, ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Tekstilõigud eraldatakse reavahega 6 pt. (Näidiseks vt käesolev tekst)

Kõik leheküljed tiitellehest kuni lisadeni nummerdatakse. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele või paremasse nurka. Tiitellehele ja sisukorralehele leheküljenumbrit ei märgita.

Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (Lisa 1, Lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse.

2.2 UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS

Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega. Alajaotuste, alapunktide pealkirjad kirjutatakse esisuurtähtedega, lõppu punkti ei panda. Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Kõik töö iseseisvad osad (sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, allikate loetelu, lisad jne) algavad uuelt lehelt.

Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, alustatakse uuelt lehelt.

Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Teadustöödes on kindlad alljaotused:

• TIITELLEHT
• RESÜMEE (vajadusel)
• ANNOTATSIOON
• SISUKORD
• GLOSSARY (vajadusel)
• EESSÕNA (vajadusel)
• SISSEJUHATUS
• SISULINE OSA (Peatükkidena)
• KOKKUVÕTE
• SOOVITUSED (vajadusel)
• KASUTATUD KIRJANDUS
• LISAD (vajadusel)

2.3 UURIMISTÖÖ VORMISTUS

2.3.1.   Tiitelleht

(Punkti pealkiri, Heading 3, 12 pt, Bold, esisuurtäht)

Sõna tiitelleht tähendab otseses tõlkes pealkirja lehte. Tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid:  õppeasutus, töö pealkiri, töö liik, autori ees- ja perekonnanimi, klass, juhendaja nimi, töö kirjutamise koht ja aeg. (vt. lisa 1)

Tiitellehe pöördel on uurimistöö autori ja juhendaja allkiri autoriõiguse seaduse täitmise kohta. Tiitellehe pööre vormistatakse Times New Roman kirjas suurusega 12, reavahe 1,5 ja keskjoondus (Justify). Lehekülje numbrit tiitellehe pöördele ei panda. (vt lisa 1a )

2.3.2.   Resümee

Resümee tekst peab olema nii palju informatiivne, et lugeja saab otsustada põhiteksti lugemisvajaduse üle. Resümees esitatakse uurimuse probleemi ja eesmärki, uurimuses kasutatud meetodid ja uuringuga saavutatud tulemused ja olulisemad järeldused. Resümee tekst piiratakse 500 sõnaga. Resümee teksti kirjutamisel kasutatakse aktiivseid verbe. Tekst kirjutatakse umbisikulises vormis. Lühikeste uurimistööde (alla 10 lk) puhul resümee kirjutamine ei ole nõutav.

2.3.3.   Annotatsioon

Annotatsioonis esitatakse tabeli kujul töö kaitsmise aasta, töö osade maht lehekülgedes, referaat, võtmesõnad, autori allkiri, juhendaja allkiri koos selle andmise kuupäevaga (Lisa 2). Ilma juhendaja allkirjata tööd kaitsta ei saa. Referaadis esitatakse kokkuvõtvalt töö probleem, eesmärk ja ülesanded ning probleemi lahenduse kirjeldused koos olulisemate tulemustega.

2.3.4.   Sisukord

Sisukorras näidatakse kõigi töö alajaotuste täielikud pealkirjad, alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Sisukorras antakse ainult alajaotuse alguse leheküljenumber. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Vajadusel tuuakse eraldi illustratsioonide loetelu leht.

Sisukord koostatakse automaatselt tekstitöötlusprogrammi abil. Selleks, et tekstitöötlus-programm saaks sisukorra (Table of Contents) luua, peavad kõik pealkirjad ja alapealkirjad olema eelnevalt vormistatud pealkirjadena (Heading).

Sisukord on otstarbekas koostada juba töö tegemise käigus, sest lingid sisukorras toodud pealkirjadest (View→Document Map) viivad vastava teksti juurde, kiirendades nii töös liikumist. Aeg-ajalt tuleb sisukorda uuendada ja kindlasti tuleb vahetult enne töö lõplikku väljaprintimist sisestada veel kord sisukorra moodustamise käsk: arvuti küsib Replace (Asendada), millele vastata jaatavalt. Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed.

Näidiseks vt käesoleva juhendi sisukord.

2.3.5.   Glossary, sümbolite ja lühendite loetelu

Lühendite loetelu lisatakse tööle ainult sel juhul, kui töös on kasutatud üle kümne vähe-tuntud lühendi või sümboli. Kõikidest loetelus toodud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses ka kinni pidada. Üldlevinud lühendeid (näiteks lk, a, jne, nt, vt, vms, nn, n-ö) loetellu ei lisata. Samuti ei lisata loetellu lühendeid, mille täielikku kirjapilti uurija hinnangul kõik töö lugejad teavad (näiteks USA, ÜRO, ROK).

Juhul kui uurimistöös on kasutatud mitte levinud mõisted, terminid, lühendid ja sümbolid, siis on soovitav neid vormistada iseseisva uurimistöö osana ja paigutada see vahetult sisukorra järele. Antud lähenemine kergendab uurimistöö lugeja vaeva toodud mõtete omandamisel.

2.3.6.   Eessõna

Selles osas tuuakse tavaliselt uuritava küsimusega seotuid ajaloolisi aspekte ja/või muud asjaolud mis on tinginud uuringu läbiviimist. Kui uuringu sisuline osa koosneb kahest või enamast osast, siis igale osale võib eelneda lühikene eessõna.

2.3.7.   Sissejuhatus

Sissejuhatus on töö põhiteksti esimene ja väga tähtis osa, mille ülesanne on:

1. Teema valiku põhjendamine. Põhjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine.
2. Töö eesmärgi piiritlemine. Mida soovitakse tõestada või käsitleda uuest vaatepunktist, millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mis on selles valdkonnas tehtud.
3. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesannete piiritlemine.
4. Töö ülesehituse selgitamine.
5. Kasutatavate andmete ja metoodikate tutvustamine lühidalt.

Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Selleks võivad olla andmete hankimisega kaasnenud probleemid, samuti isikute ja institutsioonide nimetamine, kellelt saadi abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegeleta püstitatud probleemi lahendamisega, ei tooda järeldusi ega kuhjata lugejat üle arvudega.

Praktikas on osutunud mõistlikuks sõnastada sissejuhatus lõplikult pärast põhiosa ja kokkuvõtte valmimist.

2.3.8.   Sisuline koos illustratsioonidega ja tabelitega osa

Uurimistöö põhiosa algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ning on töö kõige mahukam ja väärtuslikum osa. Uurimistöö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele.

Töö sisulises osas käsitletakse lahendusteid püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja esitatud probleemide lahendamiseks. Üldjuhul on soovitav liikuda probleemide üldiselt käsitlemiselt konkreetselt kogutud andmete analüüsile ehk teoreetilistelt lähteseisukohtadelt empiirilisele analüüsile. Teoreetilise ja empiirilise analüüsi vahekord sõltub käsitletavast teemast ja eesmärgi püstitusest. On väga oluline, et õpilane ei piirduks probleemi uurimisel vaid ühe autori seisukohtadega (refereerimisega, lauskriitikaga või ülistamisega), vaid leiaks ka teiste autorite argumente ja vastuargumente. Õpilane peaks analüüsima, kas näiliselt positiivsed protsessid peidavad endas ka negatiivseid külgi ja vastupidi.

Uurimistöö põhiosa on soovitav üles ehitada kolmeosalisena:

1. mida teised on teinud,
2. mida mina tegin,
3. minu ja teiste tehtu võrdlus.

Mõistagi on lubatud probleemist ja eesmärgist tulenevad erandid.

Sisulise osa struktuurse vormingu näidiseks on käesolev juhendi.

Sisu osa pikkus võiks olla 15 – 20 lehekülge. Kui õpilane kirjutab töö võõrkeelsena, võib sisu osa olla 7-10 lehekülge.

2.3.9.   Kokkuvõte

Kokkuvõte algab lühikese kirjeldusega, kuidas sissejuhatuses püstitatud probleemi uuriti. Seejärel võetakse saadud tulemused eelnevalt sõnastatud eesmärkide kaupa kokku ning tuuakse välja tööst tehtud järeldused ja hinnangud. Samuti põhjendatakse, kas ja miks püstitatud hüpotees(id) leidsid kinnitust või mitte. Kokkuvõtte lõpus tuuakse välja nii töö koostamisel esinenud raskused kui töös üles kerkinud küsimused ja ettepanekud edasiseks uurimistööks. Samuti pakutakse võimalusi praktilise olukorra muutmiseks uuritavas vald-konnas. Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud. Seega, kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud.

Kaval on jälgida sissejuhatuse ja kokkuvõtte loogilist sobivust, sest need peaksid moodustama omaette terviku. Hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud ning milliste tulemuste ja järeldusteni jõuti. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata arvandmeid, tabeleid ja teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõte algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata, pikkus ei ole üldjuhul rohkem kui 2 A4.

Kokkuvõtte peamisteks ülesanneteks on:

1. Esitada lühidalt töö põhiosas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne.
2. Tuua välja töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid.

Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme ega tooda uusi andmeid. Kokkuvõte ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehhaaniline kokkutõstmine. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi.

Kokkuvõte ja sissejuhatus peavad moodustama ühtse terviku, nii et ainult neid lugedes saaks kõrvalseisja ülevaate käsitletust.

2.4 VORMINGU NÕUDED

2.4.1 Kasutatud kirjandus

Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata.

Ühtki uurimust ei ole võimalik kirjutada, kui pole kasutatud mingeid lisamaterjale, nagu ajalooürikuid, kirju, fotosid, raamatuid, artikleid, vaatlusandmeid, ankeetküsitluse vastuseid, suulised mälestusi, intervjuusid jne. Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimus omandab.

Ühe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi.

Näide I

Lõugas, V. 1989. Arheoloogia Eestimaa teedel. Tallinn: Valgus.

Kahe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). & Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi.

Näide.

Eysenck, H.J. & Eysenck, M.W. 1985. Personality and Individual Differences: A Natural Science Approach. New York: Plenum Press.

Artikkel kogumikust: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim), Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi.

Näide.

Vapra, A. 1988. Vananemine ja eaka inimese tervishoid. H. Jänes (Toim), Tervise teejuht. Tallinn: Valgus.

Ühe autori artikkel ajakirjast: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, ajakirja number. Lehekülgede numbrid, millel artikkel asub.

Näide.

Otsing, A. 1999. Pentium tootmises ja turul. Arvutimaailm, 3, 22-24.

Kahe autori artikkel ajakirjast: Autori nimi, Initsdiaal(id). & Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub.

Näide. Kuresoo, R & Leibak, E. 1993. Läänemaa loopealsed. Eesti Loodus, 7, 136- 145.

Aadress Interneti koduleheküljelt: Autori nimi, Initsiaal(id). Artikli pealkiri. Internetiaadress. Materjali kasutamise kuupäev.

Näide. Nowakowsky, J. Constructivist Model for Learning. http//www.ncrel. org/sdrs/areas/issues/content/cntreas/science/sc5model.htm.24.02.1998.

Kui teatav kirjutis, andmestik vms on ilmunud trükisena ning toodud ka Internetis, tuleks eelistada paberkandja nimetamist kasutatud kirjanduse loetelus. Kui materjal on ainult Internetis, võiksid kõik viidatud artiklid olla disketile salvestatud, kuna artikkel võidakse Internetist kustutada ja siis on vajadusel töö autoril viite korrektsust raske tõestada.

Aruanded, dokumendid jms: Dokumendi nimetus. Aasta. Ettevõtte nimetus, Linn.

Näide: Klassipäevik 2001. Kehra Keskkool, Kehra.

Arhiivimaterjalid: Arhiivi nimetus, fondi (lühend f), nimistu (n.), toimiku (t.), lehe (l.) number.

Näide. EAA, f.250, n.3, t.15, l.24.

Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral leida ise lühendid.

Näide.

EAA – Eesti Ajalooarhiiv

EKM – Eesti Kunstimuuseum

ERA – Eesti Riigiarhiiv

Intervjuu: Intervjueeritava ees- ja perekonnanimi. Intervjuu pealkiri ja tüüp (üleskirjutis või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Intervjueerija nimi.

Näide. Madis Milk. Meenutused koolipõlvest. Üleskirjutis. Tartu, 16.aprill 1997. Mihkel Kärmas

Loetelus toodud allikaid ei nummerdata. Allikad reastatakse autorite perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras.

Sama autori tööd esitatakse nende ilmumisaastate järjekorras. Kui autorit ei ole võimalik välja tuua (entsüklopeedial), lähtutakse teose pealkirjast. Esmalt loetletakse ladina, seejärel kreeka ja slaavi tähestiku materjalid. Intervjuud lisatakse arhiivimaterjalide  järel.

2.4.2 Viited

Uurimistöö põhinõue on, et kõigile nendele seisukohtadele, mis ei pärine töö autorilt, lisatakse allikas e koht, kust need on võetud. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud.

Viide peab olema täpne ja selge. Viitamiseks on mitmeid süsteeme. Oluline on, et töös oleks läbivalt kasutatud ühte ja sama süsteemi. Millist süsteemi valida? Soovitatud on valida süsteem, mida kasutatakse valdavalt antud aine erialakirjanduses.

Levinumad süsteemid:

1) Viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti järele ja sisaldab autori nime (tema nime puudumisel pealkirja esimene sõna) ja teose ilmumise aastat ja soovitavalt ka lehekülgi.

Näide: “Toitumisel on oluline jälgida energia kulutamist.” (Arak, 1998, lk 112).

Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis nime pole vaja korrata

Näide: Araku järgi on “toitumisel oluline jälgida energia kulutamist” (1998, lk 112).

2) Viitamine lehekülje all joonealuse viitena.

Arvutil tööd vormistades on selle süsteemi kasutamine suhteliselt lihtsaks muutunud.

Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist ja peab vastama originaalile sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide ja eristuskirjade (sõrendused) osas. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt, vajaduse korral esitatakse originaalsõnastus joonealusena. Tsitaat esitatakse jutumärkides. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Tsitaat võib olla originaalkeeles, tõlge joone all.

Näide:

… has been noted at attitude as low as 2 500 m [ 2]

või

… has been noted at attitude as low as 2 500 m [Ref. 2]

või

… MacFariand has noted this at attitude as low as 2 500 m

või

[2] MacFariand, R.A. Influence of changing time zones on air crews. Abrospace Medicine 45, 1974: 648 -658

Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis, oma sõnadega, kuid autori mõtet moonutamata. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, küll on aga vajalik viitamine allikale või autorile. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, kui aga tervest lõigust, siis pärast punkti.

Näide:

Kui me toitume, siis me peame ka jälgima, kuidas me kulutame energiat (Arak, 1998, lk 112).

või

Kui me toitume, siis me peame ka jälgima, kuidas me kulutame energiat [Arak, 1998, lk 112].

2.4.3 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud

Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses või peatükkide kaupa ja pealkirjastatakse. Tabeli number ja pealkiri kirjutatakse enne tabelit.

Näide I.

Tabel 1. Ettevõtte töötajate haridustase

jrk nr	Töötaja ametikoht	Töötaja haridus

 

või

Näide II (kasutatakse tabelite jätkamisel järgnevale lehele)

Tabel 1

Pealkiri (sisu, objekt, ajavahemik)

(mõõtühik)

Suure algustähega	Suure algustähega			Suure algustähega
	Väikse algustähega	Väikse algustähega	Väikse algustähega
A	1	2	3	4
….	….	….	….	…

 

või

Näide III

Tabel 1

Pealkiri (sisu, objekt, ajavahemik), mõõtühik

Suure algustähega	Suure algustähega			Suure algustähega
	Väikse algustähega	Väikse algustähega	Väikse algustähega
….	….	….	….	…

 

Lisad.

Tihti tekib uurimistöö käigus sellist materjali, millel on olnud suur väärtus töö eesmärkide saavutamiseks, kuid mis ise töö sisuga otseselt seotud pole. See materjal paigutatakse lisana töö lõppu, kasutatud kirjanduse loetelu järele. Erineva sisuga materjal vormistatakse erinevate lisadena. Igale lisale antakse pealkiri ja number. Töö tekstis võib lisadele viidata. Alljärgnevalt on toodud valik võimalikest materjalidest, mida lisadena esitatakse.

 

• Ankeetküsitluse vorm ja ka vastatud ankeedid, kui viimaseid liiga palju pole.
• Kui töös kasutatakse suuri andmemassiive, esitatakse need ja ka nende statistilise töötluse tulemused lisas koondtabelina.
• Graafikud ja diagrammid, kui neid on palju ja neile suhteliselt vähe viidatakse.
• Suuremad plaanid ja kaardid.
• Mõõtmis- ja vaatlusprotokollid.
• Töös kasutatud kirjad, memuaarid, intervjuude tekstid.

Tuleb vältida töö tekstiga nõrgalt seotud lisade esitamist.

Näide: Lisa 4. Eakate inimeste harrastused.

Joonised.

Siia alla kuuluvad kõik diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, lakooniliselt sõnastab. Kõik joonised allkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega. Igal joonisel peab olema allkiri, mis sellel kujutatut lakooniliselt sõnastab. Joonise allkiri paigutatakse rea keskele. Kõik joonised nummerdatakse analoogiliselt tabelitega. Järjekorranumber kirjutatakse allkirja ette ja eraldatakse sellest punktiga (Joonis 1. Piirkulu …). Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst tuleb trükkida suurusega 11 punkti. Igale joonisele tuleb töö tekstis viidata. Väikeste mõõtmetega joonis paikneb teksti vahel sobivas kohas, suurem eraldi lehel, pärast viidet. Kui joonis pole autori enda poolt koostatud, siis tuleb analoogiliselt tabeliga märkida allikas.

 

Näide

Joonis 1. Turu tasakaal (autori koostatud)

Valemid.

Valemid eraldatakse muust tekstist kirjavahemärkidega, mis vastavad üldistele eesti keele reeglitele. Kõik märgid, arvud ja tähed tuleb paigutada valemis korrektselt ning kooskõlas valemi sisuga. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi.

Valemid kirjutatakse kaldkirjas kirja suurusega 12 kirjapunkti.

Näide:

a² + b² = c² (1)

kus      a, b, c – kolmnurga küljed

Loetelude koostamisel tuleb silmas pidada järgmiseid nõudeid.

Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga.

Kui kasvõi üks loetelu punktidest sisaldab komas(id), tuleb eraldusmärgina kasutada semikoolonit. Järjekorda tähistatakse ümarsulgudega varustatud numbrite või tähtedega.

Näide:

Eesti kalad on lest, luts, kilu, räim.

või

Eesti kalad on: 1) lest, 2) luts, 3) kilu, 4) räim

või

Eesti kalad on: a) lest, b) luts, c) kilu, d) räim

Kui loetelu punktideks on üksikud laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuest reast. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja laused eraldatakse üksteisest semikooloniga.

Näide

Turule pääsemine on lihtne järgmistel juhtudel:

1) turg on piisavalt suur,

2) positsioon sobib täpselt sellele firmale.

või

Turule pääsemine on lihtne järgmistel juhtudel:

a) turg on piisavalt suur,

b) positsioon sobib täpselt sellele firmale.

Kui kasvõi üks loetelu punktidest koosneb kahest või enamast lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga. Kui mõni loetelu punkt sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda tingimata numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga).

Näide

Teooria all mõistetakse definitsioonide, eelduste ja hüpoteeside süsteemi. Teooriaid võib

jaotada järgmiselt.

1. Klassifitseerivad teooriad selgitavad majanduslikke realiteete mõistete defineerimise kaudu.
2. Nomoloogilised teooriad on suunatud protsesside sisemiste seaduspärasuste avastamisele.
3. Otsustusteooriad käsitlevad teatud inimkäitumise viise.

Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest. Muudel juhtudel võib järjekorra tähistuse (numbrid või tähed) ära jätta või asendada mõttekriipsuga(kui loetelu punktid on eelneva teksti otseseks jätkuks) või mõne muu tähistusega.

Näide

Bürokraatiale iseloomulikud tunnused on:

–        isiklik vabadus,

–        kindla teenistushierarhia olemasolu,

–        selgelt määratletud teenistuslik kompetents.

või

Käitumusliku hindamisskaala meetodite alaliikidena leiavad rakendamist:

• käitumisootuste skaala meetod,
• käitumisvaatluste skaala meetod,
• kontrollväidete meetod,
• ühesuunaliste käitumisviiside meetod

või

Väljatrüki eelvaatamiseks tuleb teha järgmist.

1. 1. Klõpsutage nupul Print Preview.
2. 2. Viige hiirekursor lehekülje kujutisele, kus see muutub suurendusklaasiks, ja klõpsutage hiire nuppu, mis suurendab kuva. Kuva suurendamiseks võib kasutada ka nuppu Zoom.
3. Klõpsutage veelkord, mis kuvab uuesti kogu lehekülje.
4. 4. Väljatrükiks klõpsutage nupul Print, akna sulgemiseks nupul Close.

Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu ning et  kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Loetelu igal tasandil peab olema vähemalt kaks alapunkti.

Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude erinevate stiilide kasutamist.

3 UURIMISTÖÖDE JUHENDAMINE, RETSENSEERIMINE, ESITAMINE, KAITSMINE JA HINDAMINE

3.1 JUHENDAMINE

Uurimistöö on õpilase iseseisev töö, mis toimub koostöös juhendajaga. Juhendaja roll on suunav: ta aitab teema valikul ja uurimisplaani koostamisel, soovitab kirjandust, jälgib töö vastavust sisulistele ja vormilistele nõuetele jne. Tööde juhendajateks on reeglina Eurogümnaasiumi  õpetajad. Välisjuhendaja korral peab olema teine juhendaja  Eurogümnaasiumist.

Juhendamine saab alguse juhendaja ja õpilase kokkuleppest. Õpetajal on õigus keelduda õpilase valitud teemat juhendamast, kui õpetaja ei ole antud valdkonnas asjatundja; õpilane ei ole suuteline teema kohta uurimisküsimusi formuleerima jms.

Juhendaja ülesanded:

• pakub välja uurimisteema ja oskab antud teemat juhendada, st teab juba teemat pakkudes vähemalt kolme allikat, kust asjakohast teoreetilist taustainfot leida ja mida ka õpilasele soovitada;
• aitab õpilasel formuleerida töö eesmärgi, uurimisülesande ja struktuuri;
• aitab õpilasel koostada uurimistöö kava ja kalenderplaani, st ajakava;
• annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks;
• aitab õpilasel valida uurimuseks sobiva metoodika;
• konsulteerib õpilast uurimistöö käigus;
• korraldab vajaduse korral suhtlemist õpilase ja vastava valdkonna konsultandiga;
• kontrollib töö valmimist osade kaupa;
• suunab töö sisulist ja kirjalikku vormistamist ning järgib uurimistöö vormistamise nõuetest kinnipidamist;
• otsustab uurimistöö kaitsmisele lubamise;
• aitab õpilasel koostada kaitsekõnet ja seda ilmestavat näidismaterjali (PowerPoint esitlus vms);
• hindab õpilase uurimistöö valmimise protsessi.

Õpilasel on õigus konsultatsioonile 15 akadeemilise tunni ulatuses (hõlmab ka töö läbilugemiseks kuluvat aega). Juhendaja ja õpilase vahelisel kokkuleppel on võimalik konsultatsioonide määra suurendada või vähendada.

Juhendajal tuleb hinnata kaitsmisele lubatud töö valmimise protsessi. Selleks täidab ta lisas 5 toodud blanketi ning esitab komisjonile vähemalt 2 päeva enne kaitsmist. Juhendaja ei tohi mingil moel sekkuda kaitsmisprotsessi, isegi juhul kui ta on komisjoni liige.

3.2 RETSENSEERIMINE

Retsensent on uurimistöö arvustaja, kelleks on üldjuhul antud töö ainevaldkonda hästi tundev õpetaja või vastava aine spetsialist väljaspool kooli. Üheks õpilasuurimistöö retsensendiks on ka uurimistöö autori kaasõpilane, kes saab enda kirjutatud retsensiooni eest hinde emakeele ainekursuse raames. Retsensent koostab uurimistööle retsensiooni, kus avaldab arvamust uurimistöö sisulise külje, autori saavutuste ja peamiste töös esinevate puuduste kohta.

ÕPILASRETSENSIOONI alguses tuleb välja tuua uurimistöö lühikirjeldus:

Retsensioon

…. klassi õpilase (nimi) uurimistööle  (teema) .

Retsenseeritava uurimistöö maht on ….. lehekülge, millest põhiosa moodustab …. lehekülge ja lisad ….lehekülge.

Uurimistöö koosneb sisupeatükist ning sisaldab sissejuhatust ja kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisa. Materjali illustreerimiseks on töös kasutatud joonist ja tabelit. Kasutatud kirjanduse loetelus on nimetust.

Seejärel kommenteeritakse uurimistööd järgmistest kriteeriumitest lähtuvalt:

• uuritava probleemi aktuaalsus ja tähtsus, probleemiseade põhjendatus;
• sisu vastavus teemale ja pealkirjale, püstitatud eesmärkidele ja ülesannetele;

NB! Töö eesmärk, ülesanded ja teemavaldkond tuleb retsensioonis ka lühidalt nimetada!

• töö ülesehituse terviklikkus ja selle osade omavaheline seotus, ülesehituse loogilisus ning liigenduse otstarbekus;
• teemale vastava kirjanduse kasutamine, materjali läbitöötatus ning selle selge ja loogiline esitus;
• autori omapoolne intellektuaalne panus;
• argumentatsiooni veenvus, järelduste ja ettepanekute põhjendatus;
• töö vormistuslik ja keeleline korrektsus, viitamissüsteemi kasutamise korrektsus;
• kasutatud kirjanduse ja muude allikmaterjalide loetelu autoriteetsus, viidetele vastavus ja nõuetekohane vormistus;
• töö maht (st kas töö pikkus on sisuliselt õigustatud, kas töö vastab mahule 15−25 sisulehekülge, st alates sissejuhatuse lõpust kuni kokkuvõtte alguseni ehk siis esimese sisupeatüki algusest kuni viimase sisupeatüki lõpuni);
• töö teoreetiline ja praktiline väärtus.

Lõpetuseks lisatakse eraldi ridadele retsensiooni koostaja nimi, klass ja retsensiooni koostamise kuupäev. Retsensiooni orienteeruvaks pikkuseks on 1−2 lehekülge ja see esitatakse trükitult kahes eksemplaris (eesti keele õpetajale ja retsenseeritud töö autorile).

Hinnangu vorm ÕPETAJAST RETSENSENDILE on esitatud lisas 2. Õpetaja koostatud retsensiooni lõpus esitatakse uurimistöö kaitsjale 3−4 sisulist küsimust, et selgitada välja, kuivõrd õpilane valdab uurimistöö teemaga seonduvat materjali.

Näiteks: Elulookirjelduste uurimine on õpilaste hulgas populaarne (lk 16). Millisele faktile või millisele allikale tuginedes uurimistöö autor seda väidab?

Küsimused peavad olema esitatud selliselt, et need võimaldavad oma seisukohti põhjendada ning on seotud uurimistöös esitatud probleemi, eesmärgi, ülesannete, metoodika või järeldustega. Retsensendi küsimustele vastab õpilane kaitsmisel.

Retsensendid peavad saama uurimistöö kätte hiljemalt kaks nädalat enne kaitsmist ja retsensioonid peavad jõudma nii töö koostajani kui kaitsmiskomisjonini (õpilasretsensioon eesti keele õpetajale) vähemalt kolm päeva enne kaitsmist. Retsensioon esitatakse trükitult kahes eksemplaris (komisjonile/eesti keele õpetajale ja uurimistöö autoriks olnud õpilasele). Uurimistöö kaitsja saab retsensioonidega tutvuda hiljemalt kolm päev enne kaitsmist. Õpetaja koostatud retsensioon loetakse ette uurimistöö kaitsmisel ja soovi korral võib õpetajast retsensent kaitsmisel ka ise sõna võtta. vt lisa 2

3.3 UURIMISTÖÖDE ESITAMINE JA KAITSMINE

Nõuded töö esitamisele:

• Kaitstav uurimistöö tuleb komisjonile esitada kaks nädalat enne kaitsmist köidetult spiraalköitjana;
• Tähtajaks esitamata tööd kaitsmisele ei pääse;
• Kaitstav töö tuleb esitada komisjonile kahes eksemplaris, millest üks jääb komisjonile ja teine retsensendile;
• Mõlemal eksemplaril peab olema juhendaja märge „Lubatud kaitsmisele”  ning juhendaja allkiri tiitellehe pöördel.

Kaitsmisele pääsevad tööd, mille annotatsioonis on juhendaja allkiri. Töö kaitsmine võib olla avalik või kinnine (sõltub abituriendi valitud eksamitest). Kinnise kaitsmise korral esitavad retsensendid ning juhendaja vastavad blanketid ning töö hinne kujuneb nende põhjal. Kinnisel kaitsmisel osalenud töö kaitsmispunkte ei saa ning ei pretendeeri ka hindele “A”.

Avalik töö kaitsmine toimub suulise ettekandena, mida on soovitav illustreerida näitliku abimaterjaliga (stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed jm vahendid). Ettekandeks on aega 10 minutit. Ettekandes ei ole soovitatav kulutada aega üldtuntud seisukohtade esitamisele. Õpilane peab suutma lühidalt selgitada töö eesmärki, põhjendama uurimisobjekti valikut, välja tooma tulemused, üldistused, järeldused.

Töö kaitsmine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole, millele järgneb:

1. töö sisuline tutvustus;
2. retsensiooni(de) esitamine, vt lisa 2;
3. autori vastus retsensioonile;
4. diskussioon (küsimused komisjoni liikmetelt ja kuulajatelt, autori vastused);
5. juhendaja arvamus, vt lisa 4 ja 5;
6. autori lõppsõna.

Kaitsmistulemuse võib tühistada, kui selgub, et

1. kaitsmisel on rikutud kehtivaid eeskirju või juhendeid;
2. kaitstud lõputöö on plagiaat või lõputöös esitatud andmed osutuvad võltsituiks.

Õpilasel on õigus kolme päeva jooksul vaidlustada kaitsmisprotseduuriga seotud küsimused, esitades direktorile kirjaliku apellatsioonikaebuse.

Nõuded kaitsmiskomisjonile:

• Kaitsmiskomisjon paneb paika ajalise uurimistööde kaitsmisjärjekorra, kus igale kaitsjale on ettenähtud maksimaalselt 15 minutit, millest 5 minutit on kaitsekõnele ja 10 minutit retsensendi ja komisjoni arvamusele ja küsimustele ning nende vastamisele;
• Kaitstav töö tuleb läbi töötada vähemalt ühel komisjoni liikmel, kes ei ole kaitstava töö juhendaja
• Uurimistööde kaitsmise juhatab sisse komisjoni esimee, kes tutvustab publikule ja kaitsjale komisjoni liikmeid ning kaitsmise läbiviimise korda.

3.4. ÕPILASTÖÖDE HINDAMINE

3.4.1 Hindamiskriteeriumid

Hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

• uuritava probleemi uudsus ja aktuaalsus, tema teoreetiline ja praktiline tähendus ning probleemiseade põhjendatus;
• sisu vastavus teemale ja pealkirjale, püstitatud eesmärkidele ning ülesannetele;
• autori omapoolne intellektuaalne panus;
• töö ülesehituse terviklikkus ja selle osade omavaheline seotus, ülesehituse loogilisus ja liigenduse otstarbekus;
• teemale vastava kirjanduse ja teoreetiliste käsitluste tundmine, materjali läbitöötatus ja selle süstemaatiline, selge ja loogiline esitus;
• kasutatud meetodite valiku põhjendatus ja valdamine;
• andmete esinduslikkus ja kontrollitavus, andmeanalüüsi kvaliteet;
• töö vormistuslik külg;
• töö keeleline (grammatiline, ortograafiline ja terminoloogiline ) tase;
• argumentatsiooni veenvus, järelduste ja ettepanekute põhjendatus;
• töös kirjeldatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine ning küsimustele vastamine avaliku kaitsmise käigus;
• töös käsitletava illustratiivsus.

Uurimistööde täpne hindamisjuhend on allpool. Selle juhendi alusel täidab retsensent lisas 2 toodud retsensiooniblanketi.

3.4.2 Hindamisjuhend

Antud hindamisjuhend on mõeldud abistavaks materjaliks nii komisjoni liikmetele, kes uurimistöid hindavad, aga ka õpilastele ja nende juhendajatele. Hindamisjuhendi ülesandeks on sätestada proportsioonid vastavalt erinevate valdkondade tähtsusele ning võimaldada õpilasel töö tegemisel oma aega täpsemini jaotada. Punktide määramine on mõeldud õpilastele täpsema tagasiside andmiseks komisjoni poolt.

Hinde kujunemine

Punkte arvutatakse nii minus- kui plusspunktidena, lähtudes iga kriteeriumi keskmisest. Saja palli süsteemis antud hinnang tööle viiakse üle Eurogümnaasiumis hindamissüsteemi järgmiselt: 100 kuni 96 palli – hinne A, 95 kuni 91 palli – hinne B, 90 kuni 81 palli – hinne C, 80 kuni 71 palli – hinne D, 70 kuni 61 palli – hinne E, 60 kuni 51 – hinne F, 50 ja alla – hinne L. Kuna hindamisjuhend käsitleb tööd tervikuna, väljendub allpool toodud skaalas ka juhendaja panus õpilase töösse.

Töö sisu 30 p.

Uurimistöö sisu saab hinnata ainult läbi vormilise esituse. Seetõttu vaadatakse siin tööd korraga nii sisulisest kui vormilisest küljest ning jälgitakse töö sisu väljendumist läbi vormi.

Täpsemalt hinnatakse:

1. Töö vastamist teemale 5p.
2. Sissejuhatuse ja kokkuvõtte täpsust, sest need osad näitavad autoripoolsed ülevaadet tööst. Resümee olemasolul hinnatakse selle ülevaatlikkust 10 p.
3. Kogu uurimistöö struktuursust, terviklikkust ja proportsionaalsust 5 p.
4. Töö uurimuslikkust, objektiivsust, autori omapoolse analüüsi ja selgituse olemasolu, ebatäpsuste ja vigade puudumine 10p.

Märkus: Töö põhiidee väljendumine sissejuhatuses ja tulemuste esitamine kokkuvõttes eeldab õpilase selget ülevaadet uurimusest, seetõttu hindab komisjon sissejuhatust ja kokkuvõtet erilise põhjalikkusega.

Teemavalik 10p.

Hinnatakse

1. Teema raskusastet, kui teema on pretensioonikas ja seetõttu teaduslikkus kannatab.
2. Mängulisust, kui teema pole väga tõsiseltvõetav, aga see-eest tehtud lustiga ning ausalt ja korrektselt.
3. Praktilisust.
4. Päevakajalisust.

Märkus: Kuna antud alapunktid võivad üksteist välistada, siis võib saada maksimumpunktid ka töö, mis vastab vaid ühele nimetatud kriteeriumidest. Nii juhendaja kui õpilane peaksidki teemavalikut tehes otsustama, millisele nimetatud kriteeriumile kõige enam tähelepanu pöörata.

Korrektne viitamisaparatuur 10p.

Korrektset viitamisaparatuuri ei hinnata vormistuslikult, vaid sisuliselt. Oluline on tsitaatide esinemine mõõdukal hulgal ja põhjendatult ning nende pärinemine usaldusväärsest ning kontrollitavast allikast. Positiivselt hinnatakse ka originaalteksti rohkust ning head keelekasutust, seega võib anda maksimumpunktid tööle, mis ei eelda eriti põhjalikku kasutatud kirjandust ning keerukat viitesüsteemi. Juhul, kui komisjon leiab viitamata ning originaalloominguna esitatud laenatud teksti, lükatakse terve töö tagasi.

Vormistus 20p.

Hinnatakse vastavalt vormistusjuhendile. Arvestatakse järgmiste elementide õiget vormistust: töö üldilme (väljatrükk, trüki- ja keelevigade puudumine), tiitellehe korrektsus, jooniste, diagrammide, fotode, graafikute selgust ja allkirjade olemasolu, tabelite loetavus ja nende pealkirjade olemasolu, sisukorda ja selle vastavust tööle, töö liigendust ning selle põhjendust, lisade olemasolu korral nende paigutust, põhjendatust ja proportsiooni.

Kaitsmine 20p.

Hinnatakse nii esinemisoskust (selget ja artikuleeritud kõnet, soovitavalt peast), kui ka kompetentsust küsimustele vastamisel; samuti kaitsekõnet ennast, mis peab olema selge, arusaadav ning põhilise välja tooma.

Töö protsess 10p.

Hinnatakse negatiivselt, kui tähtaegadest pole kinni peetud; arvestatakse hilinemise põhjendatust. Soodsalt võetakse arvesse õpilase aktiivsust juhendajaga suhtlemisel, mis võimaldab ühtlasi hinnata õpilase panust töösse. Kompensatsiooni saab võimaluse korral anda tööle, kus ootamatult esilekerkinud probleemid takistasid hea lõpptulemuse saavutamist.

Täienduseks

Töö sisulist külge hindavad retsensendid, kes peavad olema tööd lugenud (Lisa 2). Protsessi hindab juhendaja, võttes arvesse komisjoniliikmete küsimusi ja kommentaare (Lisa 4). Kaitsmise ja vormistuse hindamisel võivad osaleda ka teised komisjoni liikmed.

KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID

Aarma, A., Kalle, E. Teadustöö alused. Tallinna Tehnikaülikool. 2005. 126 lk

Chapel, M. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Saarema Ühisgümnaasium. 2011. www.edu.ee/ 4.11.2012

Ghauri, P., Grönhaug, K. Äriuuringute meetodid. Praktilisi näpunäiteid. Külim. 2004. 218 lk.

ISO 5966:1982. Presentation of scientific and tehnical reports

ISO 690 : 2010. Guidlines for bibliographic references and citations to informatiom and documentation

Vessik, K. Tallinna 32.keskkooli uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Õppematerjal 2011. http://mail.32kk.edu.ee/uurimistoodevorm2012.pdf/4.11.2012

Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhend. Statistikaamet www.stat.ee/dokumendid/31013/4.11.2012

Lisa 1 Tiitellehe näidis

Eurogümnaasium (Tiitellehe ülaservas keskel õppeasutuse nimi, kirjasuurus 16) ÕPILASE PIKKUSE MÕJU ÕPPEEDUKUSELE (5 rida allpool, trükitähed, tumekiri (BOLD), kirja suurus 16) Uurimistöö (tööliik, 2 rida all pool, keskel. Kirja suurus 14) 8 rida allpool, tiitellehe parema veerise juures, kirja suurus 14 Autor: Anne Kask 10 Juhendaja: Raivo Aeg Tallinn 2012 Tiitellehe viimasel real koht ja aasta

 

Lisa 1a Tiitellehe pöörde näidis

Olen uurimistöö koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.

/allkiri/

Koostaja ees- ja perekonnanimi

 

Töö vastab Eurogümnaasiumi uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile.

 

/allkiri/

Juhendaja ees- ja perekonnanimi

NB! Tiitellehe pööret ei nummerdata!

Lisa 2 Retsensiooni näidis

Retsensent: ___________________________________

Amet: _______________________________________

Töökoht: _____________________________________

RETSENSIOON

10. klassi õpilase N…. N …. uurimistööle “XXXX”

Retsenseeritava uurimistöö maht on ________ lehekülge põhiosa ning _______ lehekülge lisasid. Materjali illustreerimiseks on kasutatud ________ tabelit ja _______ joonist. Kasutatud materjalide loetelus on ________ nimetust.

Tutvunud põhjalikult ülalnimetatud uurimistöö sisu ning vormiga, annab retsensent Kehra Keskkooli  uurimistööde vormistusjuhendile ning hindamisjuhendile tuginedes tööle järgmise hinnangu:

1. Töö sisu ja teaduslikkus ja selle väljendumine: _____ punkti (maksimaalselt 30p)

Positiivsed märkused

……………………………………………………………………………………………………….

Negatiivsed märkused

……………………………………………………………………………………………………….

1. Teemavalik: ________ punkti (maksimaalselt 10p) Positiivsed märkused

……………………………………………………………………………………………………….

Negatiivsed märkused

……………………………………………………………………………………………………….

3. Viitamise korrektsus: _________ punkti (maksimaalselt 10p)

Positiivsed märkused

……………………………………………………………………………………………………….

Negatiivsed märkused

……………………………………………………………………………………………………….

4. Vormistus: ________ punkti (maksimaalselt 20p)

Positiivsed märkused

……………………………………………………………………………………………………….

Negatiivsed märkused

……………………………………………………………………………………………………….

“_____” ____________________                                         _______________________

Kuupäev                                                                                            Retsensendi allkiri

Lisa 3 Annotatsiooni näidis

Eurogümnaasium

Töö pealkiri
Aasta Märgitakse töö kaitsmise aasta.	Lehekülgede arv
	põhitekst	tabeleid	jooniseid	allikaid	lisasid
Referaat Selles esitatakse kokkuvõtvalt töö probleem(id), eesmärk ja ülesanded. Sõltuvalt sellest, kas on tegemist teoreetilise või empiirilise uuringuga kirjeldatakse probleemi lahendamise viisi ja käiku. Empiirilise uuringu puhul pannakse kirja ka töö hüpotees, uurimismeetodid ja uuritud kontingent. Referaat lõpetatakse olulisemate uurimistulemuste esitamisega.
Võtmesõnad: Esitatakse töö teemat ja probleemi iseloomustavad olulisemad mõisted.
Töö autor:…………………………………………….. Allkiri tõendab seda, et töö on valminud kehtivatele eetilistele nõuetele vastavalt.
Kaitsmisele lubatud: Märgitakse kuupäev, millal töö lõplik variant jõudis juhendajani ning on viimase poolt kaitsmisele lubatud. Seda kinnitab juhendaja oma allkirjaga. Kaitsta saab ainult töid, millel on juhendaja allkiri. Juhendaja:………………………………………………. Allkiri

 

Lisa 4 Abiks juhendajale uurimistööle hinnangu kirjutamisel

Juhendaja hinnang lähtub põhimõttest, et see on hinnang ka minu tööle. Seega juhendajal ei ole arukas välja tuua probleeme, pigem peaks tema huvi olema neid varjata.

Uurimistöö kaitsmine on õpilase ja juhendaja koostöö, kuna uurimistöö käigus on juhendaja:

• juhtinud õpilase tähelepanu vigadele ja puudustele ning töö nõrkadele kohtadele;
• andnud soovitusi puuduste kõrvaldamiseks;
• jälginud uurimistöö vormistamise nõuetest kinnipidamist;
• oponeerinud uurimistöö valminud osasid ja andnud kinnituse töö lõplikuks vormistamiseks.

Juhendaja hinnangus tuleks esile tuua uurimistöö autori saavutused ja peamised töös esinevad tugevused, hinnang empiirilisele osale ja teoreetilisele käsitlusele, uurimisproblemaatika aktuaalsus ning valitud metoodika otstarbekus lähtudes sõnastatud eesmärgist.

Juhendaja võib lisaks uurimistöö sisulisele osale esitada ka omapoolse hinnangu õpilase kohta, milles oleks soovitav viidata õpilase töösse suhtumisele, tema initsiatiivile, iseseisvale probleemide lahendamisele, analüüsi ja sünteesi oskusele, kompetentsusele ning selle kujunemisele uurimistöö kirjutamise käigus antud valdkonnas.

Juhul kui uurimistöös esineb olulisi puudusi (uurimistöös esitatud probleemi käsitlus vajab edasiarendamist, esineb jämedaid terminoloogilisi vigu või autoriõiguste rikkumisi jne.) võib juhendaja õpilast kaitsmisele mitte lubada

Lisa 5 Juhendaja hinnanguleht

Juhendaja: ………………………………….

Amet: ……………………………………….

Töökoht: …………………………………….

 

AAA gümnaasiumi õpilane ……………………….. kirjutas uurimistöö teemal ……………………………………………………….

Uurimistöös keskendub …… põhiliselt eesti- (ja …) keelsele erialasele kirjandusele, eesmärgiga selgitada välja ………………………………………………………………………………………

 

Uurimistöös antakse ülevaade ………………………………………………………………………

Põhitähelepanu on pööratud …………………………………………………………………………

Analüüsitud on ka ……………………………………………………………………………………

Lisaks on käsitletud …………………………………………………………………………………

Uurimistöö tugevaks küljeks on……………………………………………………………………..

Töös võinuks veel käsitleda………………………………………………………………………….

Uurimistöö praktiline väärtus seisneb ………………………………………………………………

Uurimistöö valmimise protsessi hindamisel arvestatakse:

1. Tähtaegadest kinnipidamist (arvestatakse hilinemise põhjendatust)
2. Õpilase aktiivsust juhendajaga suhtlemisel
3. Õpilase isiklikku tööpanust
4. Kompensatsiooni saab anda tööle, kus ootamatud probleemid takistasid hea lõpptulemuse saavutamist.

 

HINNANG TÖÖ PROTSESSILE: _________ punkti (maksimaalselt 10 p).

 

 

„ ….“ …………………………………                    ……………………………….

Kuupäev                                                                    juhendaja allkiri

Lisa 6  Kaitsekõne struktuur

Kaitsekõne alustamine

Austatud hindamiskomisjoni esimees (eksamikomisjoni esimees), liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja huvilised.

Tutvustan teile oma uurimistööd, mis on kirjutatud teemal “………………………………”

Edastatakse kaitsekõne tekst, milles tuuakse esile uurimistöö eesmärk, uurimise vajaduse põhjendus ja senitehtu kirjeldus, uurimuse tulemused ja järeldused, uuringu olulisus ja tulemuste võimalik rakendus, ülevaade uurimistööst:

“Uurimistöö on kirjutatud ….. lehel, sisaldab … joonist ja …. tabelit.  Kirjanduse loetelus on …. nimetust. Uurimistöö koosneb …. peatükist, mis omakorda on jagatud alapeatükkideks, sissejuhatusest ja kokkuvõttest, tööle on lisatud …. lisa.”

Tuuakse huvitavamaid näiteid uurimusest.

Juhendaja ja tööle kaasa aidanud isikute tänamine.

Töö jätkamise võimalusest.

Lühiesinemise lõpetamine

Austatud komisjoni esimees, liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja huvilised,  tänan teid kuulamast  ja olen valmis vastama mulle esitatud küsimustele.

Tänan.

Kogu kaitsekõne alates sõnast “Austatud” kuni sõnani “Tänan” peab mahtuma 9-10  minuti sisse. Esinemisel on oluline järgida struktuuri. Esinemine peab olema positiivsele muljele rõhuv.

Kaitsekõne edastamisel tuleb silmas pidada järgmist reeglit: selle eest, kas teised saavad  või ei saa edastatavast sõnumist aru, ei vastuta mitte kuulajad, vaid kaitsekõne eitaja.

Esinemisel ja vastamisel on oluline järgida etteantud struktuuri. See annab õpilasele, kes võibolla esineb elus esmakordselt nii suure ja harjumatu publiku ees, teatud pidepunktid, millest kinni hoida. Kaitsekõne on otstarbekas eelnevat kirjalikult ette valmistada, kuid esineda on soovitav siiski peast. Kõne ei pea olema nagu luuletus pähe õpitud, kuid kui õpilane on töö siiski iseseisvalt koostanud, tunneb ta seda peensusteni ja tal on vajalikud faktid nagunii meeles. Kaitsekõne üks eesmärk on anda õpilasele esinemiskogemus.

Võiks veel silmas pidada järgmist:

• Kui kaitsjale esitatakse küsimus, siis vastake lühidalt. Ärge hakake ennast õigustama.
• Kui keegi esitab kommentaari või arvamuse, siis tänage.

Lisa 7 Hindamismudel kaitsmiskomisjonile

Uurimistöö  teema:
Uurimistöö autor		Klass

Kaitsmine 20 p: Kaitsekõne 5p, Esinemisoskus 5p, Ajalimiit 5p, Küsimustele vastamisoskus 5p

Kriteerium Punkte	5p	4p	3p	2p
Kaitsekõne	Kaitsekõne annab uurimistööst igati ammendava ülevaate ja olemas on näitlikustav abimaterjal (PowerPoint vms)	Kaitsekõne annab uurimistööst peaaegu et piisava ülevaate ja olemas on näitlikustav abimaterjal	Kaitsekõne annab uurimistööst esmase üle-vaate, kuid töö olemust tuleb küsimuste abil täpsustada, ja/või puudub näitlikustav abimaterjal	Kaitsekõne ei anna uurimistööst vajalikku ülevaadet, samuti puudub näitlikustav abimaterjal
Kommentaar	Tehke sobiv valik ja märkige see! Punktide lahtrisse märkige saadud punktide arv. Vajadusel lisage kommentaar või küsimused uurimistöö koostajale.
Esinemisoskus	Õpilase esinemine on ilmekas, huvitav ja ladusas tempos, kõnelemine selge ja loogiline ning keelekasutus kaitsekõnele kohane, ei esine parasiitsõnu.	Õpilase esinemis-oskusel on 1–2 puudujääki	Õpilase esinemis-oskusel on 3–5 puudujääki	Õpilase esinemis-oskusel on olulisi puudujääke
Kommentaar
Ajalimiit	Õpilase kaitse-kõne mahub etteantud 5 minutisse	Õpilase kaitse-kõne pikkus on 5+1 minutit	Õpilase kaitse kõne pikkus on 5+ 2  minutit	Õpilase kaitse-kõne pikkus on kuni 5 minutit või rohkem kui 7 minutit
Kommentaar
Õpilase kompetentsus küsimustele vastamisel	Õpilane oskab arukalt ja enesekindlalt vastata kõikidele esitatud teema-kohastele küsimustele	Õpilane oskab arukalt ja enesekindlalt vastata enamusele esitatud teema-kohastele küsimustele	Õpilane on küsimustele vastamisel ebakindel, kuid enamusele küsimustest vastab pädevalt	Õpilane on küsimustele vastamisel ebakindel ning oskab vastata vähestele esitatud küsimustele
Kommentaar_ Küsimused
Koondhinnang