Eurogümnaasiumi arengukava

KINNITATUD kooli juhatuse koosolekul  31.01.2019 nr 1

EUROGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019 – 2026

  1. Üldsätted

Eurogümnaasiumi arengukava on koostatud kooli järjepideva arengu tagamiseks. Kooli arengukava 2019–2026 on kooli arengut suunav dokument, mis lähtuvalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 67 ning  erakooliseaduse § 7 lõikest 1 määratleb kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

Arengukava on koostatud õppekavaga kehtestatud nominaalsele õppeajale vastavaks perioodiks.

Arenguprintsiipide ja -suundade määratlemisel on lähtutud sisehindamise tulemustest, erinevates õigusaktides ja raamdokumentides üldhariduskoolile seatud sihiseadest.

Arengukava valmimise protsessis osalesid kooli juhtkond, õpetajad, töötajad, õpilasesinduse ja hoolekogu liikmed ning lapsevanemad. Kooli arendustegevuse üldeesmärk on kaasaegsete õppe- ja arenguvõimaluste loomine kogu koolikollektiivile.

Arengukava on aluseks üldtööplaani tegevuskava koostamiseks, milles esitatakse arengukavas olevate arengusuundade realiseerumine läbi konkreetsete tegevuste ja nende tegevuste rakendamise.

Arengukava elluviimine tugineb kooli liikmeskonna initsiatiivil, saavutustahtel ning muutustega kohanemisvõimel, mistõttu arengukava kirjeldab koostamise ajal koostajatel olnud ettekujutust kooli strateegilistest arengusuundadest järgnevateks aastateks.

Arengukava tuleb vaadelda muutuva õigusruumi kontekstis ja arvestades, et tulevikus toimuvad muudatused majanduskeskkonnas ja õiguslikus regulatsioonis võivad mõjutada ja muuta kooli prioriteete arengusuundade osas.

Arengukava loob visiooni sellest, kuhu kooliorganisatsiooni liikmed tahavad oma arengus pürgida. Arengukava väljendab seda, millisena näevad kooliorganisatsiooni liikmed kooli tulevikus ning milliseid eesmärke nad soovivad saavutada selleks, et tagada toimiv õppe- ja kasvatusprotsess. Arengukava on koostatud põhimõttel, et arengut kavandatakse endale.

  1. Erakooli põhitegevuse ja -idee iseloomustus

Pakutava koolitusteenuse iseloomustus

Koolis on võimalik omandada haridus põhihariduse ja üldkeskhariduse tasemel. Kool on erakooliseaduse tähenduses põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda ka liitklassis. Koolis toimub õpe statsionaarse ja mittestatsionaarse õppe vormis.

Kasutatava tööjõu kirjeldus

Põhikoolis ja gümnaasiumis töötavad õpetajad, kelle kvalifikatsioon ja keelepädevus on vastav õigusaktides ning kutsestandardis sätestatud nõuetele. Õpetajaskond on moodustatud avaliku konkursiga.

Koolis töötavad täis- ja osalise tööajaga õpetajad.

Kool on kasumit mittetaotlev ettevõte, kus kogu vaba rahavoog suunatakse kooli arengusse.

Finantsressurssid ja nende allikad

Põhilisteks tuluallikateks on laekuvad õppemaksud ja teised tasulised teenused, toetused riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvest, laekumised sihtfondidest, annetused ning tulu kooli pidaja tegevusest, mis ei ole seotud kooli tegevusega.

Peamisteks kuluartikliteks on õpetajate ja muu personali palgafond, halduskulud, arenduskulud ning õppevahendite ja õpikute soetamise kulud.

Kooli õppemaksu suurus igaks järgnevaks õppeaastaks otsustatakse kooli eelarve koostamisel enne uue õppeaasta algust. Õppemaksu suuruse määrab kooli pidaja.

Õppemaksu suurus, selle arvestamise meetod ja õppemaksu muutmine sätestatakse õpilase või tema esindaja ja kooli pidaja esindaja vahelises lepingus. Õppemaksu on võimalik tasuda aasta-, poolaasta-, kvartaalsete ja igakuiste maksetena.

Koolile esitatud taotluse alusel võib kooli pidaja teha kaalutlusotsuse õppemaksu tasumise ajatamise, õppemaksust osaliselt või täielikult vabastamise või õppemaksu soodustuse kohta.

Õppemaksu hulka ei kuulu toiduraha, koolis kasutatavate ja õpilasega seotud õppevahendite ja -materjalide ning õppekava väliste tegevuste maksumus, sh huvitegevuse ning õppekäikudega seotud kulud. Samuti ei sisalda õppemaks üritustel, kontserditel, näitustel, etendustel jms osalemise kulusid, mille eest õpilane või vanem tasub eraldi.

Õppemaksu suurust ei muudeta õppeaasta jooksul kooskõlas erakooliseaduse § 22 lõikele 6.

  1. Arenguprintsiibid ja –suunad

Põhiväärtused

  • koostöö, sallivus, hoolivus
  • viisakus, ausus, lugupidamine ja vastutustundlikkus
  • rahvuskultuur ja isamaalisus
  • edasipüüdlikkus, õpioskus, teadmised, töökus
  • loovus, ettevõtlikkus
  • terviseteadlikkus ja turvalisus

Arenguprintsiibid arengukava elluviimisel on:

  • senisest suurem konkurentsivõime,
  • paranenud kooli tegevusnäitajad,
  • olemasolevate ressursside optimaalsem kasutamine,
  • jätkusuutlik areng,
  • õpimotivatsiooniga õpilaskond,
  • oma kooli tugeva kogukonna hoidmine ja arendamine,
  • digilahenduste lõimimine õppeprotsessi,
  • digipädevuse arendamine,
  • haridustehnoloogiline tugi õpetajatele,
  • õppimist toetava õpikeskkonna arendamine ja kaasaegse õpetamise metoodika rakendamine,
  • õpilaste individuaalsuse ja erinevate vajadustega arvestamine,
  • õpilaste õpioskuste arendamine ja kaasaegsete õpetamisstrateegiate rakendamine õppeprotsessis,
  • õpilaskonna paranenud õppeedukus,
  • väike koolist väljalangevus,
  • õppimine ja õpetamine avatud õpperuumis.

Lähtuvalt sisehindamise käigus läbiviidud analüüsist, on esiplaanile toodud kolm olulisemat arengu eesmärgi:

  • Kooli majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine

Taotluseks on tagada jätkusuutlikkus õppe tagamisel nominaalsele õppeajale vastavaks perioodiks. Suurendada põhikooli klassitäitevus, leida täiendavalt üüriruume, sh spordisaali ning tehnoloogia õpetuse klassid.

  • Kooli IT-tehnilise baasi töökindluse ja süsteemse arenduse tagamine

Taotluseks on tagada koolis õpikeskkond, kus igapäevaselt kasutatakse tõhusalt innovaatilisi õppemeetodeid, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali ning avatud õpikeskkondi. Toetada ja innustada kaasaegsete digivahendite kasutamist õppetöös. Rakendada digipädevuste prioriteeti õppekavade arendamisel. Tulemusel kõigis õppeainetes rakendatakse süstemaatiliselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.

  • Koolis toimub läbimõeldud ja tulemuslik õppija individuaalsuse arendamine

Tulemuseks õppijatele on tagatud ea- ja võimetekohased motiveerivad arenguvõimalused. Koolis märgatakse, arvestatakse ja suunatakse õpilaste erivõimeid. Kontrollitakse ja analüüsitakse õpiabisüsteemi, rakendades erinevaid tegevusi õpilaste õpijõudluse tagamiseks. Õppetöös järgitakse individuaalse lähenemise põhimõtet. Kasutatakse andekate õpilaste arendamise võimalusi (õpilaste juhendamine ja osalemine olümpiaadidel, konkurssidel). Õpilase arengut kirjeldava teabe kogumine, analüüsimine.

  1. Kaasnevad riskid ja nende vältimise võimalused

Õppemaksuvõlgnevused

Saavutada olukord kus õppemaksuvõlgnevus ei oleks suurem kui kahe kuu õppemaks. Isikutelt, kelle suhtes kokkuleppele ei jõuta, otsustab kooli pidaja õppemaksuvõlgnevuse kättesaamise kohtu teel.

Õpilaste väljalangevus

Õppeaasta sees õpilaste arvu pidevast muutumisest tulenevalt on õppetegevus korraldatud viisil, et see oleks individuaalne ja paindlik, õppija huve arvestav ning samas oleks tagatud õppekava õpitulemuste saavutatus kooli lõpetamisel.

Arengukava kohta on esitanud arvamuse kooli hoolekogu, õpilasesindus ja õppenõukogu, kes leidsid, et arengukava eelnõu on sobilik esitada kinnitamiseks.

Eurogümnaasiumi arengukava aastateks 2019-2026 on läbi arutatud õppenõukogus 7. jaanuaril 2019 (7.01.2019 protokoll nr 2).

Eurogümnaasiumi arengukava aastateks 2019-2026 on läbi arutatud õpilasesinduses 11. detsembril 2018 (11.12.2018 protokoll nr 2).

Eurogümnaasiumi arengukava aastateks 2019-2026 on läbi arutatud hoolekogus 10. jaanuaril 2019 (10.01.2019 protokoll nr 1).