Hindamine korraldus

Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon.

Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud; arusaamisega õppimine ja seda suunav, nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine ja kasvatamine nende tegevuste vastastikustes seostes.

Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest.

Õppimine võib toimuda reaalses või virtuaalses keskkonnas.

Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:

  • olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema;
  • küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama;
  • tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama; looma, konstrueerima, katsetama;
  • ennast arendama, õppimist õppima;
  • õppima üksi või koos teistega, jälgides ja hinnates enda ja kaaslaste tegevust;
  • probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema, argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;
  • oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ja juhtima.

Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

Hindamise põhieesmärgid on:

  • motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;
  • suunata õpilase enesehinnangu kujunemist; 
  • suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;
  • anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase õpiedukusest.

Eurogümnaasiumi õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordamajätmise alused, tingimused ja korra kinnitab kooli direktor.

 

1. Hindamise alused

Hindamine kui õpetamise ja õppimise lahutamatu osa on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine, mis on aluseks edasise õppe kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise.

Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise korraldus) sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli ja gümnaasiumiseaduses ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel välja antud õigusaktides sätestatut.

Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

 

2. Hindamise eesmärgid

Õpilaste hindamise eesmärgid:

1)      toetada õpilase arengut;

2)      anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

3)      innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4)      suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise

5)      haridustee valikul;

6)      suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

7)      anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse

8)      tegemiseks;

9)      suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis– ja kõlblusnorme ning täitma kooli

10)  kodukorra nõudeid;

11)  motiveerida õpilast hoolikalt õppeülesandeid täitma.

 

3. Hindamisest teavitamine

Eurogümnaasiumi õppekavaga sätestatud hindamise kord on avalikustatud kooli kodulehel ning seda tutvustatakse kooli lastevanemate koosolekul. Õpilastele tutvustatakse õppeaasta algul (esimeses klassijuhatajatunnis).

Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele aineõpetaja oma õppeaines õppeaasta, -veerandi või õppeperioodi algul, lähtuvalt aine spetsiifikast. Õpilane saab aineõpetajalt õppeveerandi või õppeperioodi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Ainenõuded avalikustatakse kooli kodulehel.

 

Õpilast ja tema vanemat teavitab Eurogümnaasiumi õppeveerandi jooksul saadud hinnetest e-päeviku kaudu.

Klassijuhataja saadab õpilase hinnetelehe vanemale koju kolm nädalat enne õppeveerandi lõppu.

Eurogümnaasiumi teavitab õpilast ning tema vanemat kokkuvõtvatest veerandi- ja aastahinnetest ning käitumise ja hoolsuse hindest paberikandjal klassitunnistusega.

Õpilasel ja tema vanemal on õigus saada hinnete kohta teavet aineõpetajatelt.

 

4. Kujundav hindamine

Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.

Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane vastavalt vajadusele õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sh üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.

Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp kui õppimise päevik sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Õpimapp sobib arenguvestluse alusmaterjaliks.

Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut, lähtudes õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (nt käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe– ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.

 

5. Käitumise ja hoolsuse hindamine

Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse 1.–3. kooliastmel iga veerandi lõpus, gümnaasiumiastmel hinnatakse käitumist õppeaasta lõpus.

Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

 

Kui gümnaasiumiastme õpilasele on määratud täiendav õppetöö, saab ta käitumishinde pärast täiendava õppetöö sooritamist või hiljemalt 30. augustiks.

Käitumise ja hoolsuse hinnete panekul arvestatakse aineõpetajate ja klassijuhataja

hinnanguid.

Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».

 

5.1. Käitumise ja hoolsuse hindamine põhikoolis

Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes arvestab alati kaasinimestega, on igas olukorras viisakas, täidab järjekindlalt kooli

kodukorra nõudeid, on kujundanud õppeperioodi jooksul klassi ja/või kooli head mainet ja kes ei ole põhjuseta hilinenud ega puudunud. Puuduvad märkused käitumise ning tunnikorra rikkumise kohta.

Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes arvestab kaasinimestega, on viisakas, täidab kooli kodukorra nõudeid ega kahjusta kooli mainet ning kellel ei ole veerandi jooksul olnud rohkem kui üks põhjuseta puudutud õppetund. Õpilasel on kuni 2 märkust käitumise ning tunnikorra rikkumise kohta.

Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes vajab koostöös teistega pedagoogide ja lapsevanemate tähelepanu ja suunamist, täidab kooli sisekorra eeskirju, tunnistab oma eksimusi, kes puudub või hilineb põhjuseta. Õpilasel on 3 – 6 märkust käitumise ning tunnikorra rikkumise kohta.

Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid (7 ja enam märkust käitumise ning tunnikorra rikkumise kohta), rikub tahtlikult korda, ei allu õpetajate ja lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka juhul, kui õpilane puudub põhjuseta järjepidevalt, ka ühekordse õigusvastase või ebakõlbelise käitumise eest.

 

Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes täidab oma ülesandeid alati õigeks ajaks ja püüdlikult, hoiab laitmatult korras oma töökoha ja õppevahendid ning suhtub õppetöösse kohusetundlikult. Puuduvad märkused õppimata jätmise või õppevahendite puudumise kohta.

Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes täidab oma ülesandeid korrektselt, on õppetöös püüdlik, tema töökoht ja õppevahendid on korras, kuid kes pole alati järjekindel. Õpilasel on kuni 2 märkust õppimata jätmise või õppevahendite puudumise kohta.

Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida alati oma ülesandeid, kes ei õpi võimete kohaselt, kes loodab järelevastamistele ning kelle õppevahendid pole korras ega alati kaasas. Õpilasel on 3 – 6 märkust õppimata jätmise või õppevahendite puudumise kohta.

Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida õpetaja korraldusi, suhtub õppimisse lohakalt ja vastutustundetult, jätab sageli tegemata kodused õppeülesanded ja kellel puuduvad sageli vajalikud õppevahendid (7 ja enam märkust õppimata jätmise või õppevahendite puudumise kohta) või kellel on kahes või enamas aines mitterahuldav veerandihinne.

 

5.2. Käitumise hindamine gümnaasiumis

Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes õpib vastavalt oma võimetele, on püüdlik, töötab tunnis aktiivselt, kellel on kodused tööd tehtud, kes täidab koolikohustust ja järgib sisekorrareegleid eeskujulikult, kes ei puudu ega hiline põhjuseta. Eeskujulik õpilane suhtub lugupidavalt täiskasvanutesse ja kaasõpilastesse, käitub viisakalt, on kujundanud õppeperioodi jooksul klassi ja/või kooli head mainet, tema õppevahendid on korras ja õpilase enda välimus hoolitsetud, õpilaslik, töökoht on korras, korrapidajana täidab ta kohustusi püüdlikult.

Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes õpib vastavalt võimetele, töötab tunnis kaasa, kelle kodused tööd on tehtud, kes täidab koolikohustust ja järgib sisekorrareegleid, suhtub lugupidavalt täiskasvanutesse ja kaasõpilastesse, käitub viisakalt. Tema välimus ja õppevahendid on korrektsed, ta hoiab oma töökoha korras, täidab korrapidajana oma ülesandeid.

Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimete kohaselt, on saanud kuni kaks mitterahuldavat kursusehinnet, ta pole järjekindel koduste õppeülesannete täitmisel, on orienteeritud järelevastamistele. Ta ei pea vahel kinni sisekorrareeglitest, on saanud mitte rohkem kui ühe käskkirja põhjuseta hilinemiste või puudumiste eest õppetundidest, kuid ta tunnistab oma eksimusi ja parandab ennast, ei kahjusta kooli mainet, täidab koolikohustust rahuldavalt, tema töökoht ja õppevahendid on enamasti korras, korrapidajana täidab ta ülesandeid rahuldavalt.

Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kelle suhtumine õppetöösse on hoolimatu, tunnistusel on enam kui kaks mitterahuldavat kursusehinnet, ta ei täida kooli sisekorrareegleid, provotseerib (teadlikult) konflikte ja segab pidevalt tööd õppetundides, ei kanna kaasas vajalikke õppevahendeid, on korratu, ei täida korrapidajakohustusi, puudub pidevalt koolist või mõnedest ainetundidest, on saanud rohkem kui ühe käskkirja põhjuseta puudumiste või hilinemiste eest. «Mitterahuldava» käitumishinde saab ka õpilane, keda on karistanud korrakaitseorganid või kohus.

Iga õppeveerandi lõpus teeb klassijuhataja kokkuvõtte põhjuseta puudumistest ning esitab andmed direktsioonile, arvestatakse kooli kodukorras sätestatud koolikohustuse mittetäitmise korraga.

 

6. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

Põhikooli 1. klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid.

Põhikoolis ja gümnaasiumis hinnatakse ainealaste teadmiste ja oskuste tulemusi tähestikulise hinnetega 8-pallisüsteemis.

 

Hindamissüsteem

 

Gümnaasiumis on viidud sisse tähestikuline hindamissüsteem:

A, B, C, D, E, F, K, L.

Gümnaasiumis kasutatav tähestikuline süsteem on suhteseoses viiepallisüsteemiga järgmiselt:

A         96-100%          suure pärane                5

B          90-95%            väga hea                      5

C          83-89%            tubli                             4

D         75-82%            piisav hea                    4

E          63-74%            rahuldav                      3

F          50-62%            piisav                           3

K         20-49%            puudulik                      2

L          0-19%              nõrk                             1

 

Kokkuvõtvad hinded pannakse välja vastavalt viiepallisüsteemile:

  • aasta- ning kooliastmehinnete väljapanemisel
  • kooli lõpetamisel ja lõpueksamite hindamisel
  • üleminekul teise õppeasutusse
  • vajadusel esitada hindeid kui õppetöö tulemust erinevatesse asutustesse

 

Uurimistööd hinnatakse viiepallisüsteemis.

Tähestikuline hindamine

% maksimaalsest võimalikust punktide arvust

Suhteseos viie palli süsteemiga

A

96 – 100%

5

B

90 – 95%

5

C

83 – 89%

4

D

75 – 82%

4

E

63 – 74%

3

F

50 – 62%

3

K

20 – 49%

2

L

0 – 19%

1

6.1. Hindamine 1.–3. kooliastmes

Põhikooli 1.klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid sõnadega: «väga hästi», «hästi», «rahuldav», «püüa rohkem».

Veerandi lõpus saab 1.klassi õpilane hinnangulehe, millel antakse kirjalik tagasiside õpilase sotsiaalsete oskuste kohta järgmiselt:

1) täidab koduseid ülesandeid ALATI, ENAMASTI, MÕNIKORD;

2) osaleb aktiivselt tunni töös;

3) hoiab korras oma õppevahendid ja töölaua;

4) on omandanud head käitumisharjumused tunnis ja vahetunnis;

5) töötab koos kaaslastega;

6) austab kaaslaste tundeid, õigusi ja vara;

7) vajaduse korral palub abi;

8) kuulab tähelepanelikult õpetajat ja kaaslast;

9) oskab ennast suuliselt väljendada;

10) oskab kasutada õppevahendeid.

 

Alates 2.klassist saab põhikooli õpilane sõnalise hinnangu asemel hindeid tähestikulises süsteemis.

2.–9. klassis ei hinnata tunnistusel 1. veerandi lõpus õppeaineid, mida on üks tund nädalas. Kõiki õppeaineid hinnatakse tunnistusel 2. ja 4. veerandi lõpus.

1.–3. kooliastmes on teadmiste ja oskuste hinded tähestikulises süsteemis vastavalt üleval toodud põhimõtetele. 

 

6.2. Hindamine gümnaasiumis

Gümnaasiumiosas hinnatakse teadmisi ja oskusi tähestikulises süsteemis vastavalt üleval toodud põhimõtetele. 

Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ning käimas oleva õppeveerandi või kursuse jooksul saadud hinded viiepallisüsteemi.

Kui õpilane keeldub tööd ära andmast, kasutab kõrvalist abi, esitab plagiaadi või kirjutab maha, hinnatakse tema töö hindega «L». Kui aineõpetaja peab materjali järelevastamist vajalikuks, annab ta õpilasele vastastikusel kokkuleppel selleks võimaluse.

Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «K» või «L» või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järele vastata või järeltöö teha.

 

6.3. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine veerandi–, poolaasta–, kursuse–, aasta ning kooliastme hinneteks. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ja käimas oleva kursuse jooksul saadud hinded viiepallisüsteemi.

 

Kokkuvõtvad hinded põhikoolis ja põhikooli lõpetamine

Õpilase õpitulemusi hinnatakse vastavas õppeaines 1.–3. kooliastmel kokkuvõtvalt veerandi– ja aastahindega. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul veerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

Õppeaines, mida õpitakse üks tund nädalas, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.

Õpilasele, kelle veerandihinne on «K» või «L», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või kelle hinne on jäänud välja panemata, koostab aineõpetaja kolmes eksemplaris individuaalse õppekava. Õpilasele võib määrata ka mõne muu tugisüsteemi, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

Kümne tööpäeva jooksul pärast uue õppeveerandi algust lepitakse kokku vestlus, milles osalevad õpilane, lapsevanem, aineõpetaja, tugisüsteemide esindaja / juhtkonna esindaja. Vestlusel lepitakse kokku täiendava õppetöö aeg ja korraldus.

Aineõpetaja muudab veerandihinded pärast individuaalse õppetöö lõppu individuaalse õppetöö tulemusi arvestades ja lisab kommentaaridesse individuaalse õppetöö lõppemise kuupäeva või seletuse hinde muutmata jätmise kohta.

Välise õppimise ja tegevuse õppekavas arvestamise kord

Vastavalt PGS §17, p.4 Eurogümnaasium  arvestab kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduslikus koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.

Õpilaste hindamisel lähtuda õpilaste poolt toodud õienditest ja hinnata neid  (usaldates nende asutuste professionaalse taseme) vastavalt õppenõukogu otsusega.

Täiendav õppetöö ja järgmisse klassi üleviimine

Õppenõukogu otsustab aastahinnete või –hinnangute alusel, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama.

Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt poolaastahinnetest või –hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «K» või «L». Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö määratakse pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või –hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «K» või «L», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «K» või «L» või mitterahuldav hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksameid, v.a õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

 

Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis

Gümnaasiumiastmes hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Õppeaine kooliastmehinne pannakse välja 10.–12. klassi jooksul saadud kursusehinnete alusel.

Õpetaja paneb kursusehinde välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel juhul, kui õpilane on positiivselt sooritanud 70 % vastava ainekava raames nõutud kontrolltöödest.

Juhul, kui õpilane saab õppeaine kooliastmehindeks “L” või “K”, on tal õigus üks kord sooritada üldarvestus hiljemalt õppeaasta lõpuks. Üldarvestuse aeg ja eelnev konsultatsioon lepitakse kokku aineõpetajaga. Hinne pannakse välja enne õppeperioodi lõppu.

Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu.

 

Hinde vaidlustamine

Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

Läbi arutatud ÕN istungil 15.03.2012.a., pr 5, täiendatud  ÕN istungil 15.01.2013.a., pr 3

 

Ning ÕN istungil 08.01.2016.a., pr 4.

Võtke meiega ühendust

sample+372 66 286 95

info@erakool.ee

E.Vilde 72, Tallinn, Estonia