Õppekava

Logo_new                                                                                                            Kinnitatud

 

 

Kinnitatud

MTÜ Teeviit Eurokool juhatuse

koosoleku protokolliga nr 4

28.08.2015.a.

 

 

                                                                                    

 

EUROGÜMNAASIUMI

 

ÕPPEKAVA

ÜLDOSA

 

 

 

 

 

 

 

 

Tallinn

2015

 

               SISUKORD

 

ÜLDSÄTTED.. 4

1. EUROGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA KESKSED MÕISTED.. 6

2. ÕPPE – JA KASVATUSTÖÖ EESMÄRGID NING PÕHIMÕTTED.. 9

2.1. Eurogümnaasiumi põhikooli õppe– ja kasvatuseesmärgid. 9

2.2. Eurogümnaasiumi I kooliastme õppe– ja kasvatuseesmärgid. 10

2.3. Eurogümnaasiumi II kooliastme õppe– ja kasvatuseesmärgid. 11

2.4. Eurogümnaasiumi III kooliastme õppe– ja kasvatuseesmärgid. 12

2.5. Eurogümnaasiumi gümnaasiumiastme õppe– ja kasvatuseesmärgid. 14

2.6. Eurogümnaasiumi iseärasused. 19

3. ÜLD – NING VALDKONNAPÄDEVUSED.. 21

3.1. Üldpädevused ning õppe ja kasvatuse rõhuasetused Eurogümnaasiumi õppekavas. 22

4. LÄBIVAD TEEMAD, NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED JA LÕIMINGU PÕHIMÕTTED   34

4.1. Läbivate teemade kavad. 36

4.1.1. Läbiv teema “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”. 36

4.1.2. Läbiv teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng”. 38

4.1.3. Läbiv teema “Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”. 40

4.1.4. Läbiv teema “Kultuuriline identiteet”. 42

4.1.5. Läbiv teema “Teabekeskkond”. 44

4.1.6. Läbiv teema “Tehnoloogia ja innovatsioon”. 46

4.1.7. Läbiv teema “Tervis ja ohutus”. 48

4.1.8. Läbiv teema “Väärtused ja kõlblus”. 50

4.2. Lõimingu põhimõtted. 52

5. EUROGÜMNAASIUMI ÕPPESUUNAD.. 54

6. EUROGÜMNAASIUMI TUNNIJAOTUSPLAANID ÕPPEAINETI JA KLASSITI. 55

7. VALIKKURSUSTE VALIMISE PÕHIMÕTTED.. 57

8. ÕPPE ja KASVATUSTÖÖ KORRALDUSE ALUSED.. 59

8.1.      Õpikeskkond. 60

8.2.      Loovtöö korraldust 61

8.3.      Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted. 61

8.4.      Õpilaste juhendamine ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus. 62

9. HINDAMISE KORRALDUS (sätestatakse ka iseseisva dokumendina) 63

9.1. Hindamise alused. 64

9.2. Hindamise eesmärgid. 64

9.3. Hindamisest teavitamine. 65

9.4. Kujundav hindamine. 65

9.5. Käitumise ja hoolsuse hindamine. 66

9.5.1. Käitumise ja hoolsuse hindamine põhikoolis. 67

9.5.2. Käitumise hindamine gümnaasiumis. 68

9.6. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus. 68

9.6.1. Hindamine 1.–3. kooliastmes. 70

9.6.2. Hindamine gümnaasiumis. 71

9.6.3. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted. 71

10. PÕHIKOOLI ja GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE KORRALDUS. 74

10.1. Põhikooli lõpetamise kord. 74

10.2. Gümnaasiumi lõpetamise kord. 74

11. ÜLEKOOLILISTE ja KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED   76

12. ÕPILASTE JA VANEMATE TEAVITAMINE ja NÕUSTAMINE. KARJÄÄRITEENUSTE KORRALDUS. 77

Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine. 77

Arenguvestlused. 77

13. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted. 80

14. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE ja TÄIENDAMISE KORD.. 82

 

Joonised, tabelid

Tabel 1. Esmatähtsad pädevused. 23

Tabel 2. Tunnijaotusplaan põhikoolis. 55

Tabel 3. Tunnijaotusplaan gümnaasiumis

 

               ÜLDSÄTTED

Eurogümnaasiumi õppekava kehtestatakse „Põhikooli– ja gümnaasiumiseaduse“ § 17 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse  nr 1 „Põhikooli riikliku õppekava“ §24  ja  määruse nr 2 „Gümnaasiumi riikliku õppekava“ § 19  alusel ning lähtudes kooli arengukavast.

Eurogümnaasiumi õppekava on kooli õppe– ja kasvatustegevuse alusdokument. Eurogümnaasiumi õppekava on kõigile kättesaadav kooli veebilehel ja paberkandjal õpetajate toas.

Eurogümnaasium on 12–klassiline põhikooli ja gümnaasiumiastet hõlmav erakool, mille õppekeeleks on vene ja vähemalt ettenähtud määral ka eesti keel. Eurogümnaasiumi õppekava koostamisel peetakse eriti oluliseks kooli eesmärkide, põhimõtete ning kooli tervikliku õppe–kasvatusprotsessi sidusust Eesti ja Euroopa ühiskonna demokraatlike tavadega, ühiselu oluliste harjumuste ja oskustega, haridussüsteemiga ja tööturuga. Samuti arvestatakse lapsevanemate (eestkostjate, hooldajate) ja õpilaste soove ning teisi kokkuleppeid kooli eripära ja arengu kohta, pidades silmas vaimseid ja materiaalseid ressursse.

Eurogümnaasiumi õppekava õppe– ja kasvatuseesmärkide määratlemisel on peetud silmas järgmist:

  • inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus;
  • muutuvas maailmas erinevate maailmakäsitustega kokku puutudes määratleb inimene end, võtab endale  vastutuse oma elukäigu kujundamise eest;
  • kõige tähtsam on õppida õppima, sest kiiresti teisenevas maailmas vananevad teadmised kiiresti;
  • soov areneda ja õppida, võime analüüsida omaenese ja teiste kogemusi;  koostööoskused, käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused elus toimetulekuks ning muutuvas maailmas orienteerumiseks;
  • elukestev õpe kui omaksvõetud eluviis võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega;
  • üldhariduslik õpe toetab kodanikuühiskonna arengut.

Lisaks eelnimetatule toetub Eurogümnaasiumi õppekava:

·         kooli töös kogunenud kollektiivsele kogemusele andekate laste arengu toetamisel (intensiivõppe kontseptsioon),

·         kooli õppekeskkonna (avatud õpperuumi kontseptsioon) pideva täiustamise teel avanevatele võimalustele.

Sõltuvalt muutustest teaduses ja ühiskonnas on õppekava avatud pidevaks arenguks ja täiendamiseks.

Eurogümnaasiumi õppekavas on üldosa ja ainekavad.

Eurogümnaasiumi õppekava üldosas esitatakse:

  1. Eurogümnaasiumi õppekava kesksed mõisted;
  2. Eurogümnaasiumi õppe– ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;
  3. Üld– ning valdkonnapädevused;
  4. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted;
  5. Eurogümnaasiumi tunnijaotusplaanid klassiti;
  6. Valikkursuste valimise põhimõtted;
  7. Õppe– ja kasvatustöö korralduse alused;
  8. Hindamise korraldus;
  9. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise korraldus;
  10. Ülekooliliste ning koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;
  11. Õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine;
  12. Nõuded õpetaja töökavale;
  13. Eurogümnaasiumi õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

Õpetaja koostab Eurogümnaasiumi õppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava kõikidele klassidele, mida ta õpetab. Klassi töökavas täpsustatakse kooli ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja muid õppematerjale ning õpetajatevahelist koostööd.

 

               1. EUROGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA KESKSED MÕISTED

Väärtused on kokkulepitud tõekspidamised koolikogukonnas, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades. Väärtused märgivad standardite seda osa, mis on seotud motivatsiooni allikate ja käitumisideaalidega.

Koolikogukond on kooslus, mille moodustavad õpilased ja nende pered, kooli töötajad ja nende pered ning kooli omanikud.

Õppeaasta on ajavahemik 1. septembrist 31. augustini. milles on 175 õppepäeva.  Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva.

Õppenädal koosneb viiest õppepäevast. Õpilase ühe nädala maksimaalne tunnikoormus on määratud KÕKis.

Õppepäev koosneb tundidest, mille arv ja järjekord on sätestatud tunniplaaniga.

Intensiivõppe kontseptsioon – intensiivõppe all mõistetakase õppetöö sisulist ja organisatoorset korraldust individuaalse õppekava alusel keskmisest tunduvalt andekamate õpilaste jaoks ühes või mitmes aines, vajadusel ka kogu antud klassi õppekava ulatuses. Intensiivõppe kasutamine kooskõlastatakse nii õpilase kui tema vanematega ja kõigi õpilast õpetavate õpetajatega, selle läbiviimisel lähtutakse õpilase õpistiilist, vaimsetest eeldustest ning kasutatakse vastavat erimetoodikat

Avatud õpperuumi kontseptsioon –  avatud õpperuumi all mõistetakse Eurogümnaasiumis

·         õppe ajalis–ruumilist avatust – so võimalust kasutada kooliruume ja õpetajate teenuseid ka tunnivälisel ajal, kasutada õppeks ka kooliruumidest väljaspool asuvaid ruume (nt muuseumid jm);

·         õppematerjalide ja õppeviiside avatust – so allikapõhist õpet (kirjandus, Internet, lepinguliste spetsialistide ning konsultantide silmast–silma ja e–õpe, lapsevanemate jt kasutamine teadmisallikana; muuseumi– ja õuesõpe, õppekäigud, kaasaegsed info– ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevad õppematerjalid ja –vahendeid jmt);

·         õppeprotsessi organisatoorset avatust – so võimalust kasutada: traditsioonilist klassitunni aga ka liitklassi, tsükli– ja kursuse– ning projektõpet; täispäeva–tegevust; individualiseeritud õppe– ja arengukava üksikute õpilaste või õpilasrühmade jaoks;

·         õppe sisulist avatust – so võimalust pakkuda õpilastele valikuid nii progümnaasiumi (III kooliaste) kui gümnaasiumiastmes tagades vajadusel valikuvõimalused e–õppe rakendamisega ja õpilepingute kasutuselevõtmisega;

·          õppe tagasisidestatust ja refleksiivsust – so nii õpilase– kui õpetajapoolset regulaarset analüüsi ja infovahetust, mis hõlmab nii õppe tunnetuslikku, organisatoorset kui emotsionaalset aspekti. 

Individuaalne arengu– ja õppekava toetub õpilase eripärale (vaimne võimekus, õpistiil jne) ja arengu pidevale monitooringule seades eesmärgiks õpilase võimete ja isiksuse maksimaalse ning võimalikult mitmekülgse arengu toetamise. Individuaalne arengu– ja õppekava koostatakse koostöös õpilase, lapsevanema ja õpetaja vahel ning kooskõlastatakse kooli juhtkonnaga. See võib väljenduda nt intensiivõppes mõnes aines või kõigis ainetes individuaalse õppegraafiku alusel, õpilepingutes jne. Ideaaliks on individuaalse arengu– ja õppekava koostamine igale õpilasele. Õpilaste individuaalsete arengu– ja õppekavade  koostamisel võetakse aluseks õppija või lapsevanema kirjalik avaldus, analüüsitakse põhjused, miks õpilasele on individuaalne õppekava vajalik, planeeritakse ajaliselt õppetöö maht, teadmiste kontroll. Õpilase individuaalse õppekava kulgemise protsess ja õpilase isiksuse arenguprotsess on mitmekülgse pedagoogilis–psühholoogilise vaatluse all. 

Pädevused. Pädevused on teadmistel, oskustel ja väärtushinnangutel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või –valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevuste kujunemine toimub nii õppeprotsessis kui ka suhetes ümbritseva keskkonnaga. Pädevused jaotuvad üld–, valdkonna, aine–  ja võtmepädevusteks. Üldpädevuste kujundamine konkretiseerib kasvatusprotsessi, valdkonnapädevuste kujunemine toetud ainetevahelisele lõimumisele, ainepädevused kujunevad aine õppimisel, võtmepädevused on olulisimad elus toimetulekuks. Pädevuste kujundamine kajastub õppekavas, ainekavas ning õpetaja tööplaanis või tunnikavas.

Õpiväljund, õpitulemus. Õpiväljundid määratlevad  kooliastme lõpuks omandatava pädevuste kokkuleppelise sisu. Ainealaste ja läbivate teemade õpiväljundite kohta kasutatakse mõistet õpitulemus. Lisaks teadmistele ja oskustele haaratakse õpiväljundi või õpitulemuste alla ka olulisemad väärtushinnangud.

Hindamine on süstemaatiline, erinevate hindamisvahendite ja –viisidega õpilaste teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute kohta andmete ja tõendite kogumine ning nende alusel järelduste tegemine. Hindamise põhirolliks EG–s on õppijale tagasiside andmine õppimise kohta ning õpetajate ja lapsevanemate informeerimine õppimise seisust ja tulemustest. 

Õppimist mõistetakse elukestva protsessina, mille tulemusena toimuvad muutused käitumises, teadmistes, oskustes ja väärtushinnangutes ning nendevahelistes seostes. Õppimise käigus võivad olemasolevad pädevused täieneda või ümber kujuneda. Õppimine toimub läbi kogemise, mängu, matkimise, harjutamise, avastamise, loomise, (enese)analüüsi.

Õpetamine on õpikeskkonna organiseerimine viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, samas pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik saavutada soovitud õpiväljundid. Õpetamine arvestab õpilase individuaalset eripära, argi– ja eelteadmisi, emotsionaalseid, tunnetuslikke ja füüsilisi vajadusi ning loob vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna õppekava täitmiseks ning õpiedu kogemiseks.

Õpileping – kooli/õpetaja, õpilase või lapsevanema vaheline leping õppekava või õppeaine teatavas mahus omandamise aja, sisu ja vormi  kohta.

 

               2. ÕPPE – JA KASVATUSTÖÖ EESMÄRGID NING PÕHIMÕTTED

 

Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

Eurogümnaasiumi on pidevalt edasiarenev kool, mille õppe– ja kasvatustöö peaeesmärk ehk missioon on arendada uut põlvkonda, kes on konkurentsivõimeline tööturul ja on integreerunud Eesti ühiskonda, luues samas tingimused rahvuskultuuri säilitamiseks multikultuurses keskkonnas.

Eurogümnaasium näeb oma õppe–kasvatusliku põhiülesandena toetada iga õppija arengut, tagada õpilaste toimetulek Eesti ja Euroopa kultuuriruumis ning vene ja eesti kultuuri aluste omandamine, väärika eesti kodaniku kujunemine. Uue põlvkonna sotsialiseerimine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduste omaksvõtul. Kooli poolt toetatud areng viib elukestva õppija, tööturul eduka ettevõtja, väärika ja tugeva tervisliku eluviisiga kodaniku kujunemisele.

2.1. Eurogümnaasiumi põhikooli õppe– ja kasvatuseesmärgid

Eurogümnaasiumi põhikooli õppe– ja kasvatuseesmärkideks on aidata kaasa isiksuse arengule, kes:

  1. mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest;
  2. on teadlik oma huvidest, kalduvustest ja võimetest;
  3. tunneb vastutust oma tegude tagajärgede eest;
  4. suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse;
  5. saab aru oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis;
  6. on valmis õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks.

Nende eesmärkide saavutamiseks keskendutakse:

  • õpilase õpihimu ja õpioskuste toetamisele;
  • õpilase eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime arendamisele;
  • õpilase tahteliste omaduste arengu toetamisele;
  • õpilase sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemisele;
  • õpilase loova eneseväljendamisoskuse arendamisele;
  • õpilase eesti keele omandamisele tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguid.

2.2. Eurogümnaasiumi I kooliastme õppe– ja kasvatuseesmärgid

Eurogümnaasiumi I kooliastme õppe– ja kasvatuseesmärkideks on aidata kaasa isiksuse arengule, kes 3. klassi lõpuks:

1)      peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;

2)      tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;

3)      teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;

4)      oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;

5)      suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;

6)      mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;

7)      arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;

8)      käitub loodust hoidvalt;

9)      oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;

10)  oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;

11)  austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;

12)  oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;

13)  hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;

14)  oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;

15)  teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema.

Nende eesmärkide saavutamiseks keskendutakse:

  • kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
  • positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
  • õpiharjumuse ja –oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
  • eneseväljendusoskuse ja –julguse kujunemisele;
  • põhiliste suhtlemis– ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
  • õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

2.3. Eurogümnaasiumi II kooliastme õppe– ja kasvatuseesmärgid

Eurogümnaasiumi II kooliastme õppe– ja kasvatuseesmärkideks on aidata kaasa isiksuse arengule, kes 6. klassi lõpuks:

1)      hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;

2)      oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;

3)      väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust

4)      oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;

5)      oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;

6)      oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;

7)      tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;

8)      on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;

9)      väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;

10)  oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;

11)  oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;

12)  tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;

13)  väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;

14)  väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;

15)  on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

Nende eesmärkide saavutamiseks keskendutakse:

  • õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
  • huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
  • õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
  • õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

2.4. Eurogümnaasiumi III kooliastme õppe– ja kasvatuseesmärgid

Eurogümnaasiumi III kooliastme õppe– ja kasvatuseesmärkideks on aidata kaasa isiksuse arengule, kes 9. klassi lõpuks:

1)      tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;

2)      tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;

3)      on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;

4)      on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;

5)      suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;

6)      valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;

7)      suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;

8)      mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;

9)      oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;

10)  suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;

11)  on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;

12)  suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;

13)  väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;

14)  mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

Nende eesmärkide saavutamiseks keskendutakse:

  • õpimotivatsiooni hoidmisele;
  • õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
  • erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
  • pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
  • õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
  • õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

2.5. Eurogümnaasiumi gümnaasiumiastme õppe– ja kasvatuseesmärgid

Eurogümnaasiumi õppe– ja kasvatuseesmärkideks on aidata kaasa isiksuse arengule, kes gümnaasiumiastme lõpuks:

  1. käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid;
  2. vastutab oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja iseenda vabadust, on suveräänne isiksus;
  3. kasutab erinevaid õpistrateegiaid, oskab koostada uurimistööd ja seda esitleda, oskab olla meeskonna liige ja panustada ühiste eesmärkide saavutamisse;
  4. aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone;
  5. suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu, on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumustest; oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandab oma karjääri;
  6. kasutab korrektset ja väljendusrikast keelt, oskab argumenteeritult väidelda;
  7. mõtleb kriitiliselt ja loovalt, arendab ning hindab oma ja teiste ideid, põhjendab oma valikuid ning seisukohti;
  8. valdab riigikeelt ja vähemalt ühte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel;
  9. kasutab matemaatilisi teadmisi ja meetodeid erinevates eluvaldkondades;
  10. omab väljakujunenud loodusteaduslikku maailmapilti ning mõistab nüüdisaegse loodusteaduse olemust, teab globaalprobleeme, võtab kaasvastutuse nende lahendamise eest, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
  11. kasutab nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega, hindab tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule, omab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud küsimustes;
  12. on teadlik ja oskuslik e-õppe ja interneti kasutaja, tunneb interneti võimalusi ja ohtusid;
  13. on kujundanud oma aktiivse kodanikupositsiooni, tunnetab end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis, oskab konflikte vältida ja lahendada, käitub tolerantselt;
  14. hindab heatasemelist kunsti, oskab oma loomingus käsitseda töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale;
  15. elab tervislikult, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

Nende eesmärkide saavutamiseks keskendutakse:

  • õpilaste iseseisvumisele, oma maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla;
  • adekvaatse enesehinnangu kujunemisele;
  • iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele;
  • edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele;
  • kodanikuoskuste, –aktiivsuse ja –vastutuse väljakujunemisele;
  • eesti keele omandamisele tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguid;
  • vene ning eesti rahvuskultuuri õppele Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis.

Õppekava ja seega kogu õppe–kasvatusprotsessi alusväärtusteks on humanism, demokraatia, mitmekultuurilisus ja jätkusuutlik areng.

Eurogümnaasiumi õppekava alusväärtuste kujundamisel peeti silmas Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud põhimõtteid ja põhiväärtusi.

Humanism kui väärtus tähendab austust inimelu, inimese põhivajaduste ja inimväärikuse suhtes. Inimest käsitatakse kordumatu, tervikliku ja arenevana, hoolivana, püüdlevana oma eesmärkide ja ideaalide poole, loovana, ühiselus aktiivse ja vastutustvõtvana. 

Demokraatia kui väärtus tähendab võrdõiguslikkust, osalemist kooli, klassi, kogukonna eesmärkide püstitamises, otsustustes ja täitmises, kõigi koolielus osalejate inimväärikuse austamist, seadusekuulekust ning eakohast kodanikuteadvust, õigust vabalt väljendada oma tõekspidamisi, austades sealjuures seaduse ja kultuurinorme ning teiste inimeste tõekspidamisi.

Mitmekultuursus kui väärtus tähendab tolerantsust ja huvi teiste rahvaste kultuuride vastu ning nende kultuuriväärtuste austamist. Eesti kuulub oma ajaloo– ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Säilitades oma rahvuskultuuri peab noor inimene tutvuma ka teiste rahvaste kultuuri ja traditsioonidega. Emakeele ja kultuuri normidele ja väärtustele lisanduvad teise keele ja kultuuri normid ning väärtused, mille tulemusena on tema sotsiolingvistiline pädevus laiem ja paindlikum.

Jätkusuutlik areng kui väärtus tähendab nii individuaalse, kultuurilise, sotsiaalse kui looduskeskkonna jätkusuutlikkuse tingimuste ja edendamisviiside teadvustamist ja aktiivset toetamist humanistlikest ja demokraatlikest alusväärtustest lähtudes. Kultuuriline jätkusuutlikkus hõlmab iga inimese, kooli, vene keele ja kultuuri, eesti rahvuskultuuri ja Eestis elavate rahvaste omakultuuri võimalikult pikaajalist koosarengut Eesti ühiskonna, Euroopa ja maailma kontekstis.

Eurogümnaasium toetab iga õpilase eakohast tunnetuslikku, kõlbelist, füüsilist ja sotsiaalset arengut, tervikliku maailmapildi kujunemist ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Eurogümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks.

Eurogümnaasium kujundab noores inimeses oskusi toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse, koostööd väärtustava ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna. Kool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel.

Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine põhikoolis toimub kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane  areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.

Gümnaasium loob õpikeskkonna, mis toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks. Omandatud teadmised, oskused ja väärtushoiakud võimaldavad jätkata õpinguid kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes ning tagavad valmisoleku elukestvaks õppeks.

Õppekava koostamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse kuuest põhimõttest:

I. Kõigi õpilaste arendamine:

·         Iga õpilase võimekuse, kalduvuste ja huvide arvestamine.

·         Klassi kui terviku arvestamine.

·         Õpiülesannete ja klassivälise tegevuse kavandamine üldpädevusi ja perspektiivset arengut silmas pidades, pingutustnõudvatena.

II. Individuaalne lähenemine – see on

  • Individuaalsele eripärale ja hariduslikele erivajadustele kohandatud õpe, sh intensiivõpe eri– või üldandekatele lastele.
  • Individuaalsete arengu- ja õppekavade koostamine ja kasutamine ning õpilaste arengu regulaarne monitooring individuaalsete jm arengu- ja õppekavade täiustamiseks.
  • Liitklassides toimuv klassipõhise ja kollektiivse ning projektipõhise õppe kasutamine.
  • Traditsioonilise silmast–silma ja õpikupõhise õppe toetamine ning lisaõppe, sh süvaõppe ja intensiivõppe võimaldamine e–õppe keskkonnas ning klassivälise tegevusena.
  • Eurogümnaasiumi kultuuriruumi paljusubjektsus (õpilane, õpetaja, lapsevanem, mittepedagoogiline personal) ja sellest tulenevalt kultuurilis–sotsiaalse partnerluse arendamine.
  • Õpilaste ja õpetajate sotsiaalse ja keelelis–kultuurilise lõimumise jaatamine ning oma rahvuskultuurilise identiteedi toetamine.
  • Õpilaste individuaalse sotsiaalse aktiivsuse ja vastutustunde arendamine perekonna, gümnaasiumi ja üldsuse koostöös.
  • Ühtsete nõuete esitamine kõikidele õpilastele.
  • Iga õpilase õpihuvi ja –motivatsiooni arendamine ja toetamine.
  • Õpetamise ja kasvatamise süsteemsus ja terviklikkus nii kooli kui iga õpilase saisukohast.
  • Õppekasvatustöö kõikide aspektide humaniseerimine.
  • Huvitava, mitmekülgse õppimisega seonduva kogemuse kogumine.
  • Probleemide püstitamine ja lahendamine ning avastusõpe õpetamise keskmena.
  • Teadmise käsitlemine muutuva ja ajas arenevana.
  • Sunni ja vägivalla kui poliitiliste, majanduslike, kõlbeliste, rahvastevaheliste ja isiksuste vaheliste probleemide ja konfliktide lahendamise vahendi eitamine.  
  • Probleemide lahendamiseks alternatiivsete teede nägemise oskuse arendamine.

·         Õpilaste ja töötajate turvalisust kindlustava keskkonna loomine.

III. Õpilase aktiivsus ja vastutus – see on:

·         Endale eesmärkide püstitamine ja nende realiseerimiseks konkreetsete ülesannete kavandamine ning etapiviisiline analüüs, hindamine ja korrigeerimine.

·         Õpilase aktiivne osalemine õpitegevuses.

·         Õpetaja kui õppija abistaja, teadmiste ja oskuste omandamise organiseerija.

·         Vastutuse viimine õpilasele oma õpitulemuste ja tegevuse eest.

·         Õpitegevuses õpilase suunamine:

-          oma tegevuse jälgimisele,

-          oma õppimise kavandamisele,

-          oma õpitulemuste hindamisele,

-          oma vigade analüüsimisele ja parandamisele,

-          probleemide nägemisele ja püstitamisele,

-          isikupärase õpistiili kujundamisele,

-          oma võimetes ja kalduvustes selgusele jõudmisele,

-          analüüsile, hindamisele ja oma tegevuse korrigeerimisele tagasiside põhjal 

IV. Kooli ja kodu koostöö – see on

·         Arenguvestluste läbiviimine kõigis klassides.

·         Lastevanemate õppe ja koosolekute korraldamine.

·         Lastevanemate soovide arvestamine.

·         Lastevanemate koolitamine.

·         Ühisürituste korraldamine.

·         E–päevikute e-kooli  võimaluste kasutamine.

V. Koostöö huvigruppidega

Kooli huvigruppideks on lastevanemad, linna ja ümbruskonna asutused ning omavalitsused, kesk-, kõrg– ja kutsekoolid, vilistlased.

Koostöö huvigruppidega tähendab:

·         Spetsiifilist koostegevust iga huvigrupiga õpilaste ja kooli vajadusi silmas pidades.

·         Huvigruppide tutvustamist õpilastele ja nendega koostöövõimaluste loomist.

·         Rahulolu küsitluse läbiviimist ja tagasisidet.

VI. Koostöö ja koolidemokraatia

·         Koolisisene koostöö tugineb vastastikusele austusele, ühistele huvidele ja vastutusele.

·         Kaasame kõik osapooled: õpilased, lapsevanemad ning kooli personali.

·         Kooli arengu- ja õpikeskkond on õpilasele eakohane, turvaline, motiveeriv ja arendav, toetab õpihuvi, õpioskuste, enesemääratluse, kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja isikuomaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist, sõltumata rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest.

·         Koostöine ja demokraatlik arengu- ning õpikeskkond tähendab õpilaste kaasatus õppe- ja kooli arenguprotsessi ning kooli juhtimisse läbi õpilaste omavalitsuse.

Õppekava koostamisel on aluseks järgmised põhimõtted:

·         järjepidev töö kooli eesmärkide elluviimisel;

·         võrdsete tingimuste ja võimaluste loomine kõigi õpilaste arenguks;

·         pidev koostöö koduga;

·         individuaalse arenguruumi hoidmine;

·         kooli väärtusruumi sidustamine koolikogukonnaga;

·         õpihuvi hoidmine ja toetamine – õppija aktiivsuse ja vastutuse tähtsustamine;

·         õppesisu tasakaalustatus ja seostatus;

·         õpetuse ja kasvatuse süsteemsus ja terviklikkus;

·         orienteeritus probleemide lahendamisele;

·         õppekava avatus;

·         isiksusekesksus, mille aluseks on vastastikune austus ja lugupidamine;

·         vastastikune rikastamine, koosõppimine;

·         vaimsus, akadeemilisus ja loomingulisus;

·         keskkonnateadlikkus, mis hõlmab sotsiaalset, loodus– ja tehiskeskkonda ning väärtustab tasakaalustatud elukeskkonna säilimist.

2.6. Eurogümnaasiumi iseärasused

·         Eurogümnaasiumis on loodud paindlik õpetamise süsteem (süsteem ACSEL), mis on orienteeritud iga õpilase individuaalse õppimise-õpetamise tempole. See innovatiivne skeem näeb ette igale õpilasele just temale sobiva riikliku kooliprogrammi läbimise tempo määramise. Õppimise strateegia kavandamise, jälgimise ja korregeerimise metoodika toetub õpilaste, õpetajate ja vanemate ühisele loomingule, kusjuures peamised oma õppimis-ajaloo loojad on õpilased ise. Näiteks 4. klassis võib laps edasi liikuda erinevates õppeainetes erinevalt: tema teadmised ajaloos võivad vastata 5. klassi nõudmistele, aga matemaatikas võib ta pingusteta kirjutada 6. klassi tasemetööd. Sel viisil jääb tal rohkem aega ja energiat loominguks, spordiks, suhtlemisks ja silmaringi laiendamiseks.

·         Aktiivne osalemine erinevates projektides – osalemine vabariiklikes õpilaste uurimistöö konkurssides, nagu nt "Tähering", "Minu Riik", "Tagasi Kooli", "Mesimumm"; "Botaanikaaed", "Loomaaed", "Euroopa koolis" jne. Läbi projektide saavad õpilased kogemusi organiseerimis- ja meeskonnatöös, võimalusi tutvustada oma kooli ja Eesti Vabariiki, arendada koolidevahelisi suhteid.

·         Multikultuursus – õppekava näeb ette, et Eurogümnaasiumi õpilastele õpetatakse täiendavalt eesti keelt ning tutvustatakse eesti ja vene kultuuritraditsioone.

·         Rahvusliku identiteedi kujundamine ja kultuuritraditsioonide arendamine. Eurogümnaasiumis traditsiooniliselt peetakse vene rahvapühasid (Maslenitsa), korraldatakse kohtumisi vene kultuuri tegelastega, õppeekskursioone Venemaale jne.

·         Eurogümnaasiumi traditsioonid – Teadmiste päev, Gümnaasiumi päev (8. oktoober), õpetajate päev, emade– ja isadepäevad, sõbrapäev, slaavi kultuuri ja kirja päev, lõpukell, rebaste pidu, lõpuaktus, Jõulud, Eesti Vabariigi aastapäev jt.

·         Õpilaste ümberkomplekteerimine üleminekul progümnaasiumi astmesse arvestades õpilaste võimeid, senist õppeedukust ning testide tulemusi. Õpilastel on individuaalse õppekava ning ACSEL, e-õppe kasutamise võimalus. Gümnaasiumiastmes toimib ainetevaheline integratsioon IKT vahendite kaasamisel ning õpiprojektidena. Õppimisel ja õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine, õppetegevuse seostamine igapäevaeluga. Õppetöös rakendatakse mitmekesiseid õppevorme. Külalislektoriteks kutsutakse Eesti kõrgkoolide õppejõude.

 

               3. ÜLD – NING VALDKONNAPÄDEVUSED

Üldpädevused on aine– ja valdkonnaülesed pädevused. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, samuti tunni– ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. Üldpädevuste kujundamist toetab õppeainete lõimumine ja õppemeetodite valik. Üldpädevuste kujunemise tagasisidestamine toimub kujundava hindamise ning õpilase enese- ja kaaslashindamise kaudu.

Eurogümnaasiumi õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist:

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;

2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;

4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi

5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;

6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;

7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;

8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

3.1. Üldpädevused ning õppe ja kasvatuse rõhuasetused Eurogümnaasiumi õppekavas

Eurogümnaasiumi lõpetades õpilane:

1) käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid;

2) vastutab oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja iseenda vabadust, on suveräänne isiksus;

3) kasutab erinevaid õpistrateegiaid, oskab koostada uurimistööd ja seda esitleda, oskab olla meeskonna liige ja panustada ühiste eesmärkide saavutamisse;

4) aitab teadlikult kaasa nii eesti kui vene rahvuse, keele ja kultuuri arengule, mõistab vene ja eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone;

5) suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu, on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumustest; oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandab oma karjääri;

6) kasutab korrektset ja väljendusrikast keelt, oskab argumenteeritult väidelda;

7) mõtleb kriitiliselt ja loovalt, arendab ning hindab oma ja teiste ideid, põhjendab oma valikuid ning seisukohti;

8) valdab vabalt eesti ja vene keelt ning vähemalt kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel;

9) kasutab matemaatilisi teadmisi ja meetodeid erinevates eluvaldkondades;

10) omab väljakujunenud loodusteaduslikku maailmapilti ning mõistab nüüdisaegse loodusteaduse olemust, teab globaalprobleeme, võtab kaasvastutuse nende lahendamise eest, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) kasutab nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega, hindab tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule, omab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud küsimustes;

12) on kujundanud oma aktiivse kodanikupositsiooni, tunnetab end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis, oskab konflikte vältida ja lahendada, käitub tolerantselt;

13) hindab heatasemelist kunsti, oskab oma loomingus käsitseda töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale;

14) elab tervislikult, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

 

Lähtudes kooli eesmärkidest ja eripärast on  esmatähtsad kultuuri- ja väärtuspädevus ettevõtlikkuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus ning suhtluspädevus, mille kujunemist toetatakse nii aineõppes kui ka kooli– ja klassivälises tegevuses. (joonis 1.)

 

Tabel 1. Esmatähtsad pädevused

Kultuuri- ja väärtuspädevus

Ainevaldkond

Teadmised, oskused, hoiakud

Meetodeid, saavutamise viise

Keel ja kirjandus

Suhtub teadlikult, kriitiliselt teabeallikatesse, sh meediasse; väärtustab funktsionaalset kirjaoskust, õigekeelsust; oskab valida sobivat keelevahendit suulises ja kirjalikus suhtluses; väärtustab keelekasutuse esteetilist külge.

Funktsionaalse lugemise, erinevate stiilide esitlemise, kirjandusteose kujundliku keele analüüsimise, kirjandusteoste lugemise ja analüüsimise kaudu.

Võõrkeeled

Mõistab ja aktsepteerib erinevaid väärtussüsteeme

Õpitavat keelt kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise kaudu

Matemaatika

Teab eri maade ja ajastute matemaatikute saavutusi ja seeläbi tajub kultuuride seotust; tunnetab loogiliste mõttekäikude elegantsi; märkab geomeetriliste kujundite harmooniat arhitektuuris ja looduses; on püsiv, objektiivne, täpne ja töökas.

Loogilisi mõttekäike eeldavate ülesannete, arhitektuuri ja looduse tundmaõppimise kaudu.

Loodusained

Suhtub teadusesse kui inimtegevuse tähtsasse valdkonda, tunneb huvi loodusteaduse vastu, on säästliku hoiakuga keskkonna, sh kõige elava suhtes; väärtustab jätkusuutlikku, vastutustundlikku ning tervislikku eluviisi.

Arutelude, uurimusliku õppe, teadlaste ja loodusuurijate elukäikude,  õppekäikude ja uurimisprojektide kaudu.

Sotsiaalained

Mõistab humanismi, demokraatia ja jätkusuutliku arengu põhiväärtusi ning juhindub nendest oma tegutsemises; suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse; elab mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas; arvestab enda heaolu kõrval ka teistega; seisab vastu kesksete normide rikkumisele.

Kasutatakse mitmekülgset õppemeetodite valikut rõhuasetusega aktiivõppemeetoditele: arutelud, diskussioonid, juhtumianalüüs, paaristööd, projektõpe, rollimängud, rühmatööd, väitlused, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimistööd (nt töölehtede täitmine, loovtöö kirjutamine, infootsing teabeallikatest) jne.

Kunstiained

Mõistab kultuuri jätkusuutlikkust, tunneb omakultuuri, Euroopa ja maailma kultuuripärandit ning selle seoseid nüüdiskultuuriga.

Õppekäigud, mitmekesine ja tänapäevane õppemetoodika, infotehnoloogiatel põhinevad õpikeskkonnad.

Kehaline kasvatus

Mõistab, et tervis on inimese üheks hinnalisemaks eluväärtuseks, teeb põhjendatud valikuid tervisekäitumises, suhtub säästvalt keskkonda, austab loodust ja teiste poolt loodud materiaalseid väärtusi.

Kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine jne; tervist ja jätkusuutlikku eluviisi tähtsustav õpe .

 

Sotsiaalne ja kodanikupädevus pädevus

Ainevaldkond

Teadmised, oskused, hoiakud

Meetodeid, saavutamise viise

Keel ja kirjandus

On kujunenud kõlbelised väärtused, sotsiaalsed hoiakud ja tõekspidamised.

Eri ajastuid ja ühiskonnaelu kajastavate kirjandusteoste lugemine ja tõlgendamine.

Võõrkeeled

Tuleb toime erinevates igapäevastest suhtlussituatsioonides; teab õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid.

Erinevate õpitöövormide kasutamine (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest.

Matemaatika

Omab vastutustunnet ühiskonna ja kaaskodanike ees; on arenenud koostööoskus.

Tekstülesannete lahendamine, rühmatööd, projektiõpe.

Loodusained

Oskab  lahendada dilemmasid ja teha sotsiaalteaduslikke otsuseid, arvestades  loodusteaduslikele seisukohtadele  inimühiskonnaga seotud aspekte – seadusandlikke, majanduslikke ning eetilis–moraalseid seisukohti.

Rühmatöö uurimuslikus õppes ja rollimängud, kriitiliste esseede kirjutamine ja analüüs.

Kunstiained

On valmisolek kaaslaste ideid ühises tegevuses edasi arendada ja ellu viia ning probleemidele lahendusi leida, on salliv erinevate arvamuste suhtes, ideede ning loominguliste lahenduste mitmekesisuse suhtes.

Tunnete ja seisukohtade väljendamine.

Kehaline kasvatus

Mõistab oma tegevuse võimalikke tagajärgi ning jälgib/kontrollib oma käitumist, väldib ohuolukordi, viisakas, tähelepanelik, abivalmis kaaslaste suhtes, oskab oma võidurõõmu või kaotusekibedust sobival viisil väljendada.

Emotsionaalsed võistlussituatsioonid.

Enesemääratluspädevus

Ainevaldkond

Teadmised, oskused, hoiakud

Meetodeid, saavutamise viise

Keel ja kirjandus

Arutab eakohaseid probleeme, väljendab oma seisukohti  ja otsib  lahendusi; täiendab keele– ja kirjandusteadmisi eri allikatest.

Meedia– ja kirjandustekstid,  loovtööd.

Võõrkeeled

Mõistab end sügavamalt, hindab oma nõrku ja tugevaid külgi.

Tunnis kasutatavate teemade kaudu; arutluste, rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu.

Matemaatika

Hindab ja arendab oma matemaatilisi võimeid. 

Avatud probleemülesanded, erineva raskusastmega ülesannete lahendamine. 

Loodusained

Järgib terveid eluviise. On ökoloogiliselt teadlik.

Inimese anatoomia, füsioloogia ja tervislike eluviiside teemade käsitlemine. Ökoloogia ja jätkusuutlikkuse käsitlemine.

Sotsiaalained

On kujunenud eneseanalüüsivõimega, hindab oma nõrku ja tugevaid külgi, järgib terveid eluviise, lahendab iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme.

Probleemülesannete lahendamine.

Kunstiained

Väljendab end kunstivahendite kaudu, omab eeldusi tegelemaks elukestvalt kunstiga, on kujunenud personaalne, sotsiaalne ja kultuuriline identiteet.

Loovülesannetes andev tagasiside ja õpilase eneseanalüüs.

Kehaline kasvatus

Oskab hinnata oma kehalisi võimeid ning valmis neid arendama, suudab jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida terveid eluviise ning vältida ohuolukordi.

Kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni.

 

Õpipädevus

Ainevaldkond

Teadmised, oskused, hoiakud

Meetodeid, saavutamise viise

Keel ja kirjandus

Analüüsib ja mõtestab eri liiki tekste, eristab fakti ja arvamust, hangib teavet eri allikatest ja kasutab seda kriitiliselt, koostab eri liiki tekste, kujundab ja sõnastab oma arvamust.

Eri liiki tekstide kasutamine, eri allikatest teabe hankimine ja eri liiki tekstide koostamine.

Võõrkeeled

Suudab ennast reflekteerida; analüüsib õpitud oskusi ja teadmisi.

Erinevate õpistrateegiate kasutamine (nt teabe otsimine võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine),  Euroopa keelemapi kasutamine.

Matemaatika

Analüüsib, otsib ratsionaalseid võtteid ja hindab kriitiliselt tulemusi; üldistab ja kasutab analoogiat; kasutab õpitud teadmisi uutes olukordades, mõtleb iseseisvalt.

Ülesannete ja reaaleluliste probleemide lahendamine.

Loodusained

Leiab loodusteaduslikku infot, sõnastab probleeme ja uurimisküsimusi, planeerib ja teeb katset või vaatlust ning analüüsib, tõlgendab ja esitab tulemusi, rakendab erinevaid õpistrateegiaid.

Kasutusel on: erinevad õpitegevused; uurimuslik õpe

IKT–põhised õpikeskkonnad, reaalelu probleemid.

Sotsiaalained

Suudab organiseerida õpikeskkonda ning hankida õppimiseks vajaminevaid vahendeid ja teavet, planeerib oma õppimist, kasutab õpitut erinevates kontekstides ja probleeme lahendades; analüüsib ennast, kavandab oma edasist õppimist.

 

Oskuste kujundamise, eneseanalüüsi kaudu.

Kunstiained

Kasutab ainespetsiifilist keelt info vastuvõtuks, tõlgendamiseks, edastamiseks ja talletamiseks, on kriitilis–loova mõtlemisega, kavandab, teeb ja analüüsib kunstitöid.

 

Erinevate õpistrateegiate kaudu.

Kehaline kasvatus

Analüüsib ja hindab oma liigutusoskuste ja kehaliste võimete taset ning seab eesmärke ja täiustab tundide õpitud oskusi, on valmis õppima uusi liikumisviise, tunneb huvi spordi vastu.

Uute ja sobivate liikumisviiside kaudu.

Suhtluspädevus

Ainevaldkond

Teadmised, oskused, hoiakud

Meetodeid, saavutamise viise

Keel ja kirjandus

Väljendub selgelt. Eesmärgipäraselt ja üldkirjakeel normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses.

Ainevaldkonna õppeained tervikuna toetavad õpilaste keelepädevuse ja kommunikatiivsete oskuste kujunemist ning esteetilist, kultuurilist ja sotsiaalset arengut.

Võõrkeeled

On hea eneseväljendusega; mõistab tekste  ja oskab tekste luua.

 

Võõrkeeleõppe keskne pädevus, mida arendatakse kõigis õppeprotsessi osades.

Matemaatika

Väljendab oma mõtteid selgelt, lühidalt ja täpselt; mõistab teksti ja eristab olulist ebaolulisest, näeb objektide seoseid, mõistab, seostab ja edastab infot, mis on esitatud erinevatel viisidel; esitab matemaatiliste sümbolite ja valemite sisu tavakeeles.

 

Korrektsete definitsioonide esitamine; hüpoteeside, väidete  ja teoreemide sõnastamine ning ülesande lahenduse vormistamine.

Loodusained

Kasutab korrektset loodusteaduslikku keelt, vahendab arusaadavalt  loodusteaduslikke probleeme ühiskonna liikmete vahel.

Uurimuslik õpe, loodusteadusliku info otsimine, ja interpreteerimine, eesti ja võõrkeelte teabeallikate kasutamine.

Sotsiaalained

Väljendab ennast selgelt ja asjakohaselt erinevates suhtlusolukordades; loeb ning mõistab teabe– ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutab eri liiki tekste, kasutab kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustab õigekeelsust ning väljendusrikast keelt.

Teabe– ja tarbetekstide ning ilukirjanduse lugemise; eri liiki tekstide kirjutamise kaudu.

Kunstiained

Mõistab ja tõlgendab erinevatest infoallikatest pärinevaid tekste, väljendab ennast selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Mitmekesine ja tänapäevane õpemetoodika, mitmekesine õpikeskkond, IKT –tehnoloogiatel põhinevad õppematerjalid, retsensioonide ja uurimistööde kirjutamine.

Kehaline kasvatus

Kasutab spordi– ja liikumisalast oskussõnavara, väljendab ennast sõnaliselt.

 

Teabe– ja tarbetekstide lugemine/mõistmine.

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus

Ainevaldkond

Teadmised, oskused, hoiakud

Meetodeid, saavutamise viise

Keel ja kirjandus

Teab arvsõnade õigekirja.

Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete kasutamine.

Võõrkeeled

Oskab  võõrkeeles arvutada (nt sisseoste tehes).

 

Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete kasutamine.

Loodusained

Esitab katse– või vaatlusandmeid tabelitena ja arvjoonistena, analüüsib neid, leiab omavahelisi seoseid ning seob arvulisi näitajaid lahendatava probleemiga, analüüsib mõõtmistulemusi, esitab eri objekte ja protsesse ning võrdleb neid ja seostab omavahel.

Uurimuslik õpe.

Sotsiaalaineid

Suudab analüüsida erineval kujul esitatud statistilisi andmeid ja teeb nende põhjal järeldusi, kasutab matemaatilisi sümboleid ja meetodeid erinevate ülesannete lahendamisel.

Õppetegevuse kaudu (graafikud, tabelid, diagrammid, ajaarvamine, ressursside planeerimine jmt).

 

Kunstiained

Leiab ja rakendab lahendusstrateegiaid ja analüüsib lahendusideid.

Kunstides rakendatavad ülesanded.

Kehaline kasvatus

Kasutab matemaatikale omast keelt, seoseid, meetodeid.

Analüüsib sporditehnilisi oskusi, kehalise töövõime näitajaid ja sporditulemuste dünaamikat.

 

Ettevõtlikkuspädevus

Ainevaldkond

Teadmised, oskused, hoiakud

Meetodeid, saavutamise viise

Keel ja kirjandus

Näitab omaalgatust ja aktiivsust, osaleb projektides, oskab leida lahendusi.

 

 

Meedia– ja kirjandustekstidest kui ka õpilaste igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamine, loovtööd.

Võõrkeeled

Enesekindel ja julge, tuleb toime võõrkeelses keskkonnas; teostab oma ideid ja eesmärke.

Koostöö teiste sama võõrkeelt valdavate ea– ja mõttekaaslastega.

Matemaatika

Uurib objektide ühiseid omadusi, sõnastab hüpoteesi ja otsib ideid selle kehtivuse põhjendamiseks, näeb ja sõnastab probleeme, genereerib ideid ja kontrollib nende headust, uurib objektide muutusi; hindab riske ja otsib optimaalseid lahendusi, on paindliku mõtlemisega.

Vaadeldavate objektide analüüsimine, tõenäosusteooria ja funktsioonidega seotud ülesanded,  mitmete eluliste andmetega ülesannete lahendamine, pikad projektitööd. 

Sotsiaalained

Näeb probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seab eesmärke, genereerib ideid ja teostab neid, initsiatiivikas ja vastutustundlik, teeb koostööd eesmärkide teostamiseks, viib tegevuse lõpule, võtab arukaid riske ja tuleb toime ebakindlusega, valib sobivaid ja loovaid meetodeid, et teostada ideid.

Peamine kujundaja on ühiskonnaõpetus, koostöö, uurimuslik õpe.

Loodusained

Käsitleb asju probleemipõhiselt, on osalenud kõrgema taseme mõtlemisoskusi nõudvates õpitegevustes, on algatusvõimeline, läheneb loovalt ja paindlikult elus ettetulevatele probleemidele, planeerib ja reflekteerib oma õppetegevust ja võtab vastutuse õppimise eest enda peale, on teadlik demokraatliku ühiskonna poliitilisest ja majanduslikust toimimisest; on aktiivne ja informeeritud kodanik.

Kasutuses on: interdistsiplinaarse iseloomuga õppematerjal, kriitiliste esseede kirjutamine ja analüüs, katsete disainimine, rollimängud, väitlused; sotsiaalteaduslike probleemide lahendamine ja otsuste langetamine jm.

Kunstiained

Genereerib ideid, hindab olemasolevaid ressursse, püstitab eesmärke,  kavandab tegevust ja viib selle lõpule, initsiatiivikas, vastutab oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest.

Kunstialane praktiline tegevus, rühmatööd.

Kehaline kasvatus

Näeb probleeme ja leiab neile lahendusi, seab eesmärke, genereerib ideid ning leiab sobivaid vahendeid ja meetodeid nende teostamiseks; analüüsib oma tervislikku seisukorda ja töövõimet, kavandab ja realiseerib tegevusi tervise tugevdamiseks ja töövõime parandamiseks;  võtab arukaid riske ning tuleb toime ebakindlusega.

Koostöö sportlikus tegevuses, mitmekesine õppemetoodika, sh aktiivõpe: rollimängud, arutelud, projektõpe, õpimapp ja uurimistöö.

Digipädevus

Ainevaldkond

Teadmised, oskused, hoiakud

Meetodeid, saavutamise viise

Keel ja kirjandus

Kasutab vajaliku teabe hankimiseks internetti.

Internet kui silmaringi avardaja ja infoallikas. Internet kui ohuallikas.

Oskab leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;

Osaleb digitaalses sisuloomes ja kasutamises;

Suhtleb ja teeb koostööd erinevates digikeskkondades.

 

Vanemates tekstides kasutatud mõõtühikute teisendamise kaudu edendatakse arvutusoskust. Õpitakse eristama teaduslikku teavet ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust teabest ning kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel.

Võõrkeeled

Oskab leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;

Osaleb digitaalses sisuloomes ja kasutamises.

Suhtleb ja teeb koostööd erinevates digikeskkondades.

Virtuaalne koostöö teiste sama võõrkeelt valdavate ea– ja mõttekaaslastega.

Digi tõlkevahendite kasutamine.

 

Õpitakse:

·         kasutama tehnoloogilisi abivahendeid eri liiki tekste luues, korrigeerides ja esitades.

·         kasutama  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid,  suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades;

·         olema teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata  kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;

·         järgima digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Matemaatika

Kasutab  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid, võtteid ning programme.

 

Diagrammide ja graafikute joonistamine, kasutav õppimise ja oma töö tõhustamiseks IKT vahendeid. Matemaatikaõppes saab rakendada mitmesugust õpitarkvara.

Sotsiaalained

·           suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka  kogukondades suheldes; 

·           Järgib digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

·           Oskab leida ja säilitada digivahendite abil infot, sh uudised ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;

Kasutada klassiruumis ainekava eesmärke toetavaid digitaliseeritud andmebaasid ja arhiivid, IKT-põhised õppematerjalid.

Loodusained

Säilitab digivahendite abil infot;

Osaleb digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;

 

kasutab bioloogiat õppides otstarbekalt tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;

Tutvumine aastaajaliste muutustega veebimaterjalide põhjal.

Erinevate allikate kasutamine, et leida infot ja koostada ülevaade looduskatastroofide kohta.

Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi.

Veebipõhiste õpikeskkondade kasutamine.

Arvutimudeli toel aine olekute muutumise uurimine.

Eri organismirühmade välistunnuste võrdlemine reaalsete objektide või veebist saadud info alusel.

Arvutimudelite kasutamine.

internetist ilmaandmete leidmine ja nende põhjal ilma kirjeldamine etteantud kohas;

Internetist andmete otsimine keemiliste elementide koht

IKT-põhised õpikeskkonnad.

IKT vahendite kasutamine.

 

Kunstiained

·           leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;

·            osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;

·           kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid,  suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades;

·           olla teadlik digikeskkonna  ohtudest ning osata  kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;

·           järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Kunstialane praktiline tegevus, rühmatööd.

Loomeülesandeid täites õpitakse kasutama tehnoloogiavahendeid ning innovaatilisi lahendusi, mõistma teaduse ja tehnoloogia rolli muusika ning kunsti arengus.

Kehaline kasvatus

·         Õpitakse analüüsima tervisespordiga seotud teavet ja tegema tõenduspõhiseid otsuseid.

·         Õpitakse kasutama tehnoloogilisi abivahendeid.

Koostöö sportlikus tegevuses, mitmekesine õppemetoodika, sh aktiivõpe: rollimängud, arutelud, projektõpe, õpimapp ja uurimistöö.

 

3.2. Ainevaldkonna pädevused

Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni– ja kooliväline tegevus.

Eurogümnaasiumi gümnaasiumiastme õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:
1) keel ja kirjandus;
2) võõrkeeled;
3) matemaatika;
4) loodusained;
5) sotsiaalained;
6) kunstiained;
7) kehaline kasvatus.

Aineõpetaja ja klassiõpetaja ülesandeks on kujundada õpilastel üldpädevused läbi oma õppeaine ja jälgida ning vajadusel ka mõõta üldpädevuse saavutatuse taset. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele sõnalist tagasisidet kogu õppeprotsessi käigus.

Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.  Eurogümnaaasiumi ülesandeks on toetada kõige pealt järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist:

  • looduspädevus – suutlikkus orienteeruda elus– ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, läbiv teema Keskkond ja säästev areng;
  • sotsiaalne pädevus – suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke  muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad  Keskkond ja säästev areng, Turvalisus  ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine; 
  • refleksiooni– ja interaktsioonipädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Refleksiooni– ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia, kirjandus, geograafia, bioloogia, läbivad teemad  Turvalisus  ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;
  • kommunikatiivne pädevus – suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena vene (eesti) keel, kirjandus, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia;
  • tehnoloogiapädevus – suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö– ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine ning Infotehnoloogia ning meedia;
  • kultuuripädevus – suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja –teostuseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, vene (eesti) keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia;
  • matemaatikapädevus – suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia.

 

               4. LÄBIVAD TEEMAD, NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED JA LÕIMINGU PÕHIMÕTTED

Läbivad teemad on üld– ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

Läbivate teemade käsitlus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu. Läbivad teemad puudutavad õpilase arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi. Käsitlemise eesmärgiks on kujundada teadmisi, oskusi, väärtushinnanguid, hoiakuid, käitumisnorme.

Läbivaid teemasid õpitakse ülekooliliste projektide ja integreeritud aineõpetuse kaudu.

Õpilastel kujunevad välja järgmised oskused:

·         süsteemsete seoste ja mõjude tunnetamise oskus;

·         strateegiliste küsimuste ja eesmärkide püstitamise oskus;

·         oskus sihipäraselt tegutseda, otsustada ja vastutada;

·         probleemide ja riskide tunnetamise oskus;

·         ressursside hindamise ja lahenduste leidmise oskus;

·         innovaatilisus ja ettevõtlikkus;

·         eneseanalüüsi ja suhtlemisoskus;

·         oskus luua ja osaleda kultuuris;

·         oskus vastutada vaimsete ja materiaalsete väärtuste edasikestmise eest.

Õpilase üld– ja valdkonnapädevuste kujunemist toetab õpetuse integratsioon. Integratsioon toimub koolis õppeainete ja ainevaldkondade õpetuse koordineerimise, eri õppeainete sisu seostavate õppeülesannete, ainetevaheliste teemakäsitluste ja muude õppevormide kasutamise kaudu. See eeldab õppetoolide koostööd, kokkulepitud õppekorralduse ja hindamispõhimõtete järgimist.

Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:

  • õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
  • aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
  • valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
  • õpilaste loovtöö, uurimistöö ja õpiprojektide valikul – õpilased võivad lähtuda läbivast teemast selle loovtöö, uurimistöö või õpiprojekti valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;
  • klassivälises ja huviringide õppetegevuses projekti– ning partnerlustegevuste kaudu – korraldatakse õppekäike, ühisüritusi ja kohtumisi koostöös erinevate asutuste ja ettevõtete, teiste õppe– ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega ning osaletakse maakondlikes, üle–eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:

1.      elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi–, elu– ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;

2.      keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna– ja inimarengu küsimustele;

3.      kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna– ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;

4.      kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte– ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;

5.      teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

6.      tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu–, õpi– ja töökeskkonnas;

7.      tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;

8.      väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

4.1. Läbivate teemade kavad

4.1.1. Läbiv teema “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”

Läbiva teema “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemisega põhikoolis taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi–, elu– ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.

Põhikooli õpilast suunatakse:

  • teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangu kujunemisele ning kutseplaanide konkreetsemaks muutumisele;
  • arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö– ja otsustamisoskusi ning teabega ümberkäimise oskusi;
  • arendama oskust seada endale eesmärke ning tegutseda neid ellu viies süsteemselt;
  • kujundama valmisolekut elukestvalt õppida ja kutseotsuseid teha ning tundma haridus– ja koolitusvõimalusi;
  • tutvuma erinevate ametite ja elukutsetega, nende arenguga minevikus ja tulevikus, tundma õppima töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kodukoha majanduskeskkonda.

Läbiva teema “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemine I kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemine I kooliastmes aitab õpilasel kujundada positiivset hoiakut õppimisse ning toetab esmaste õpioskuste omandamist. Mänguliste tegevuste abil aidatakse õpilasel kujundada ning õppida tundma ennast ja lähiümbruse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Õpilasele tutvustatakse erinevaid tegevusalasid ja ameteid, nende olulisust ning omavahelisi seoseid.

Läbiva teema “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemine II kooliastmes. Läbiva teema käsitlemine II kooliastmes keskendub õpilase sotsiaalsetele ja toimetulekuoskustele, oma huvide ja võimete tundmaõppimisele ning arendamisele. Eesmärk on aidata õpilasel kujundada põhilisi õpioskusi, empaatiavõimet ning suhtlemis– ja enesekontrollioskusi. Õpilasele tutvustatakse erinevaid elukutseid ja töid ning nende seost inimeste individuaalsete eelduste ja huvidega.

Läbiva teema “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemine III kooliastmes. Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes keskendub õpilase võimete, huvide, vajaduste ja hoiakute teadvustamisele, õpioskuste arendamisele ning esmaste kutsevalikutega seostamisele.

Õpilasi juhitakse mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele ning arutlema, millised eeldused ja võimalused on neil olemas, et oma soove ellu viia. Tähtis on käsitleda töö ja kutsega seotud stereotüüpseid suhtumisi kriitiliselt, et need ei muutuks õpilase tulevikuväljavaadete piirajateks. Õpilasi teavitatakse erinevatest tööharjutamise võimalustest ning julgustatakse neid kasutama. Õpilasele vahendatakse teavet edasiõppimisvõimaluste kohta ning luuakse võimalus saada kutsenõustamist.

Läbiva teema “Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine” käsitlemine gümnaasiumis. Gümnaasiumis aitab läbiv teema kujundada õpilase valmidust ja oskusi teha oma elukäiku puudutavaid valikuid ning suurendada teadmisi töömaailmast. Eesmärgiks on aidata õpilasel mõista ja väärtustada elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestada oma karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi. Tähelepanu pööratakse praktilistele tööotsimisoskustele ja sellekohaste õigusaktide tundmaõppimisele. Õpilastele vahendatakse teavet edasiõppimise ja töö leidmise võimaluste kohta (sealhulgas ettevõtlus) ning neile luuakse võimalused saada karjäärinõustamist.

Läbiva teema “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemisega gümnaasiumis taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes väärtustab elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestab oma karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi, kellel on valmisolek ja oskused teha oma elukäiku puudutavaid valikuid ning suurendada teadmisi töömaailmast.

Gümnaasiumiastme õpilast suunatakse:

  • tutvuma erinevate ametite/elukutsetega, haridus– ja koolitusvõimalustega, pöörama tähelepanu praktilistele tööotsimisoskustele;
  • koostama isiklikku karjääriplaani; analüüsima võimalikke alternatiivseid karjäärivalikuid ja nende mõju pikemas perspektiivis;
  • analüüsima tööd reguleerivaid õigusakte, ettevõtte ja töötaja õigusi ja kohustusi ning kohalikku majanduskeskkonda;
  • tutvuma teabega edasiõppimise ja töö leidmise võimaluste kohta (sealhulgas ettevõtlus) ning luuakse võimalused saada karjäärinõustamist.

4.1.2. Läbiv teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng”

Läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemisega põhikoolis taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna– ja inimarengu küsimustele.

Põhikooli õpilast suunatakse:

  • aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest;
  • aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest ning inimtegevusega kaasnevatest mõjudest;
  • väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust;
  • arutlema keskkonnaprobleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil, kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti ning pakkuma lahendusi keskkonna–probleemidele;
  • võtma vastutust jätkusuutiku arengu eest, kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku arengut toetavaid tegutsemisviise; hindama ning vajaduse korral muutma oma tarbimisvalikuid ja eluviisi.

Läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemine I kooliastmes. Läbiva teema käsitlemine I kooliastmes tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu– ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida ja lahendada.

Läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemine II kooliastmes.

 Läbiva teema käsitlemine II kooliastmes keskendub peamiselt koduümbruse ja Eesti keskkonna–probleemide käsitlemisele. Arendatakse tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises ja lahendamises ning kujundatakse keskkonnaalast otsustamisoskust. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt.

Läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemine III kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes keskendub kohalike ning globaalsete keskkonna– ja inimarenguprobleemide käsitlemisele. Eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui tervik–süsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja –ressurssidest.

Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, rühmatööd, juhtumiuuringud, arutelud ning rollimängud. Õpitavad teadmised, oskused ja hoiakud loovad eeldused vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks oma elukeskkonda ning eetiliste, moraalsete ja esteetiliste aspektide arvestamiseks igapäevaelu probleemide lahendamisel.

Läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemine gümnaasiumis. Gümnaasiumiastmes harjutavad õpilased keskkonnaalastes küsimustes otsuste langetamist ja hinnangute andmist, arvestades nüüdisaja teaduse ja tehnoloogia arengu võimalusi (sealhulgas piiranguid), normatiivdokumente ning majanduslikke kaalutlusi. Kujundatakse valmisolekut tegeleda keskkonnakaitseküsimustega kriitiliselt mõtleva kodanikuna nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning rakendada loodussäästlikke ja jätkusuutlikke tegutsemis– ning majandamisviise.

Läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemisega gümnaasiumis taotletakse õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks ja sotsiaalselt aktiivseks inimeseks, kes elab ning toimib vastutustundlikult, pidades silmas jätkusuutlikku tulevikku, ja on valmis leidma lahendusi keskkonna– ja inimarengu küsimustele.

Gümnaasiumiastme õpilast suunatakse:

  • väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust;
  • kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti, osalema kodanikualgatuse korras keskkonnaasjade otsustamisel, pakkudes välja lahendusi keskkonnaprobleemidele nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil;
  • aru saama loodusest kui terviksüsteemist ning inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest, inimese sõltuvusest loodusressurssidest;
  • aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest, inimtegevusega kaasnevatest riskidest;
  • võtma vastutust jätkusuutliku arengu eest ja omandama jätkusuutlikku arengut toetavad väärtushinnangud ning käitumisnormid.

4.1.3. Läbiv teema “Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”

Läbiva teema “Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemisega põhikoolis taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna– ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonna liikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.

Põhikooli õpilast suunatakse:

  • väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist;
  • olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama;
  • tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi;
  • mõistma avaliku, ettevõtlus– ja mittetulundussektori seoseid ning toimimist;
  • mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas ning omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides;
  • mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusse ja selles osalemisse.

Läbiva teema “Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemine I kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on keskne saada koostöö ja ühiste otsuste tegemise kogemusi. Selle viisid on õpilaste vabatahtlik tegevus, nt talgutöö, ühisürituste korraldamine vms. Lähtudes paikkonna võimalustest, tutvustatakse õpilasele kodukandi ettevõtteid, noorteühinguid ja teisi vabatahtlikke organisatsioone või huvirühmi, kes korraldavad kogukonnas üldkasulikke tegevusi, milles õpilased saavad osaleda.

Läbiva teema “Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemine II kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemisel II kooliastmes on oluline toetada õpilase initsiatiivi ning pakkuda talle võimalusi ja abi ühisalgatusteks. Õpilasi innustatakse iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi. Oluline on suunata õpilasi leidma jõukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi ning aidata neil kogeda koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust.

Läbiva teema “Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemine III kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes keskendub ühiskonna eri sektorite (avaliku, tulundus– ja mittetulundussektori) toimimisele ning nende seostele. Tähtsal kohal on riigi demokraatliku valitsemise korraldus ning üksikisiku või huvirühma osalemis– ja mõjutamisvõimalused kohaliku ja ühiskonna tasandi otsuste tegemisel. Kodanikualgatuse ning vabatahtlikuna tegutsemise mõistmiseks ja motiveerimiseks ning ettevõtlikkuse arendamiseks tutvustatakse õpilasele võimalusi osaleda tegevustes paikkonna hüvanguks ning teda julgustatakse neis tegevustes osalema.

Läbiva teema “Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemine gümnaasiumis.

Gümnaasiumiastmel on peamine kohalikul ja riigi tasandil otsustamiseks ning majanduselus osalemiseks vajalike praktiliste oskuste kujundamine. Klassi– ja kooliväliste tegevuste ning projektide kaudu süvendatakse õpilaste teadlikkust ühiskonna poliitilisest ja majanduslikust toimimisest, et õpilased saaksid oma kogemuse kaudu tunnetada aktiivseks ja informeeritud kodanikuks olemise eeliseid.

Läbiva teema “Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemisega gümnaasiumiastmes taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ja vastutustundlikuks kogukonna– ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, on ühiskonda lõimitud, toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele, osaleb poliitiliste ning majanduslike otsuste tegemisel.

Gümnaasiumiastme õpilast suunatakse:

  • väärtustama demokraatlikku ühiselu korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist;
  • mõistma avaliku, ettevõtlus– ja mittetulundussektori seoseid ja toimimist, nende aluseks olevaid põhimõtteid, õigusi ja kohustusi;
  • mõistma enda kui üksikisiku rolli poliitilises ja majanduslikus süsteemis, võimalusi ja vajadust mõjutada ühiskonnas toimuvat ning omandada oskused otsustamisprotsessides osalemiseks;
  • mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas, ettevõtlusega seotud negatiivseid ja positiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti ettevõtlusega seotud eetilistes küsimustes; analüüsima ettevõtlusega kaasnevaid riske ja nende vähendamise võimalusi.

4.1.4. Läbiv teema “Kultuuriline identiteet”

Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” käsitlemisega põhikoolis taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte– ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

Põhikooli õpilast suunatakse:

  • mõistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana;
  • mõistma kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsust ühiskonna jätkusuutlikkuse kujundajana;
  • olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse, taunima diskrimineerimist;
  • tundma õppima ning väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripära, toetudes ühelt poolt erinevates õppeainetes õpitule ning seda üldistades, teiselt poolt ka omaalgatuslikult loetule, nähtule ja kogetule;
  • teadvustama ning tundma õppima mineviku ja nüüdisaja ühiskondade kultuurilist mitmekesisust;
  • omandama teadmisi kultuuride (sealhulgas eesti rahvuskultuuri) kujunemise ja vastastikku rikastavate mõjutuste kohta.

Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” käsitlemine I kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on oluline pakkuda õpilasele võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õpilasel aidatakse jõuda mõistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile. Õppe ja kasvatusega kujundatakse meie kultuuriruumis üldiselt tunnustatud käitumisharjumusi, toetatakse uudishimu uue ja erineva suhtes ning positiivset suhtumist sellesse. Õpilaste erinevaid kogemusi kokku viies saavutatakse üldpilt oma kultuurist ja selle kokkupuudetest teiste kultuuridega.

Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” käsitlemine II kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemisel II kooliastmes on tähtis kujundada positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja inimeste suhtes ning vältida eelarvamusliku suhtumise kujunemist. Õpitakse respekteerima erisusi ja hindama neid kui kultuurilist mitmekesisust ning kultuuride vastastikuse rikastamise vahendit. Õppes ja kasvatuses leitakse võimalusi, kus õppija saab rakendada oma teadmisi ja oskusi omakultuuri tutvustamiseks näiteks koolide ja rahvusvaheliste projektide kaudu.

Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” käsitlemine III kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemisel III kooliastmes on keskne aidata õpilasel mõista, et omaenda tugev kultuuriline identiteet toetab teda teistes kultuurides orienteerumisel. Õpilasele pakutakse erinevaid võimalusi omandada kogemusi ning süvendada teadmisi teistest kultuuridest, saada elamusi erinevatest kunsti– ja kultuurivaldkondadest, sealhulgas võimalust kaasa lüüa kohalike kultuurisündmuste ettevalmistamises ja läbiviimises.

Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” käsitlemine gümnaasiumis.

Gümnaasiumiastme õppeprotsess toetab jätkuvalt omakultuuri väärtustamist, huvi ja eelarvamustevaba ning teadlikku suhtumist teistesse kultuuridesse. Õpilase teadmisi (Eesti ja maailma, eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikide) erinevatest kultuuridest laiendatakse ja sünteesitakse tervikuks ajaloo, ühiskonnaõpetuse, muusika, kunstiajaloo, filosoofia, religiooni ajaloo, kirjanduse, võõrkeelte jm tundides. Oluline on luua võimalusi erinevate rahvaste ja kultuuridega tutvumiseks nii kirjanduse, interneti ja meedia teel kui ka vahetu kogemuse kaudu. Õpilasi julgustatakse arutlema selle üle, mida toob endaga kaasa elamine teises kultuuriruumis.

Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” käsitlemisega gümnaasiumiastmes taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte– ja käitumislaadi kujundajana ja kultuuride muutumist ajaloo käigus, omab ettekujutust kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast, väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust, on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

Gümnaasiumiastme õpilast suunatakse:

  • mõistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana;
  • mõistma kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsust ühiskonna jätkusuutlikkuse kujundajana, osalema kultuuridevahelises kommunikatsioonis;
  • olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse, taunima diskrimineerimist;
  • tundma õppima ja väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripärasid, toetudes ühelt poolt erinevates õppeainetes õpitule ja seda üldistades, teiselt poolt ka omaalgatuslikult loetule, nähtule ja kogetule;
  • teadvustama, tundma õppima ja võrdlema mineviku ja nüüdisaja ühiskondade kultuurilist mitmekesisust;
  • omandama teadmisi kultuuride (sealhulgas eesti rahvuskultuuri) kujunemise ja vastastikku rikastavate mõjutuste kohta.

4.1.5. Läbiv teema “Teabekeskkond”

Läbiva teema “Teabekeskkond” käsitlemisega põhikoolis taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.

Põhikooli õpilast suunatakse:

  • mõistma vahetu ja vahendatu sarnasusi ning erinevusi;
  • valima sobivat suhtlusregistrit ning sidekanalit olenevalt olukorrast ja vajadusest;
  • määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet;
  • kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad erinevaid teavikuid ja teabekeskkondi;
  • arendama kriitilise teabeanalüüsi oskust.

Läbiva teema “Teabekeskkond” käsitlemine I kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on keskmes õpilase igapäevane teabekeskkond. Õpetaja abil ja kaaslaste toel harjutakse kirjeldama oma tegevust teabekeskkonnas. Õpilane õpib mõistma temale suunatud teadete suhtluseesmärki ning eristama olulisi teateid ebaolulistest. Samuti harjub õpilane mõistma, millised seaduspärasused kehtivad privaatses ja millised avalikus ruumis, sealhulgas internetis. Läbiva teema rõhuasetused toetavad I kooliastmes inimeseõpetuse, emakeele ning teiste õppeainete kaudu toimuvat suhtlemisoskuste kujundamist. Õpilase eakohast meediakasutust arvestades pööratakse rohkem tähelepanu visuaalsele meediale ning visuaalse teksti analüüsile.

Läbiva teema “Teabekeskkond” käsitlemine II kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemisel II kooliastmes on käsitluse keskmes avalikus ja privaatses ruumis toimimise seaduspärasused ning põhiliste kommunikatsiooniformaatide tundmaõppimine. Õpilane harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi. Teise kooliastme jooksul harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki, hindama selle kvaliteeti ning tuvastama uudises puuduvat teavet.

Läbiva teema “Teabekeskkond” käsitlemine III kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemisel III kooliastmes õpitakse mõistma ja analüüsima meedia rolle ühiskonnas, sealhulgas majanduselus, ning kasutama meediat teabeallikana. Senisest olulisemaks muutub teabe usaldusväärsuse kriitiline hindamine, kuna õpilane hakkab leitud teavet järjest rohkem kasutama isiklike otsuste tegemiseks (nt õppimisvõimalusi valides). Õpetus ja kasvatus töös aitavad õpilasel mõista internetis leiduvaid võimalusi ja ohte ning ennast ja oma privaatsust kaitsta; iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks. Läbiva teema käsitlemine loob võimalused analüüsida meediaga seotud problemaatilisi olukordi (eraellu sekkumine, väärteabe edastamine, huvide kahjustamine, kallutatud teabe edastamine vms).

Läbiva teema “Teabekeskkond” käsitlemine gümnaasiumis. Gümnaasiumiõpilane teeb meediatarbijana iseseisvaid valikuid ning põhjendab neid, lähtudes oma erinevatest huvidest ja vajadustest. Õpilane on kursis avalikus ruumis tegutsemise reeglitega ning taunib nende rikkumist. Ta mõistab meediamajanduse rolli ühiskonnas, tutvub globaliseerumise mõjudega meedia sisule ja inimeste meediakasutusharjumustele. Läbiva teema ja aineõppe koos–mõjul suudab õpilane oma sõnumi vormistada ja seda otstarbekalt edastada.

Läbiva teema “Teabekeskkond” käsitlemisega gümnaasiumiastmes taotletakse õpilase kujunemist infoteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat infokeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ja selles toimida vastavalt oma eesmärkidele ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetikale.

Gümnaasiumiastme õpilast suunatakse:

  • määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet;
  • kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad endas erinevate teavikute ja teabekeskkondade kasutamist;
  • arendama kriitilise teabeanalüüsi oskust; võrdlema erinevaid diskursiivseid praktikaid (nt seltskonnameedia, kohtupraktika, meelelahutus, sõprade omavaheline suhtlus jpt) ning neis valitsevaid suhtlemisnorme;
  • mõistma meedia kui majandusharu üldisi toimimismehhanisme, sealhulgas meedia osa tööturul;
  • analüüsima avalikus ruumis kehtivaid reegleid ning kirjeldama võimalikku tegevust nende rikkumise korral.

4.1.6. Läbiv teema “Tehnoloogia ja innovatsioon”

Läbiva teema “Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemisega põhikoolis taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu–, õpi– ja töökeskkonnas.

Põhikooli õpilast suunatakse:

  • omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;
  • mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö– ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus;
  • aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste uuenduste vastastikustest mõjudest ning omavahelisest seotusest;
  • mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes;
  • kasutama info– ja kommunikatsioonitehnoloogiat (edaspidi IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks;
  • arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet uuenduslike ideede rakendamisel erinevates projektides.

Läbiva teema “Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemine I kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid, vormistades arvutiga loovtöid. Soovitatav on kasutada eelkõige frontaalset õpetamismeetodit ning mängulisi arvutiprogramme. Tehnoloogia rakendamise võimalusi mitmekesistatakse foto või video tegemise ning mudelite ja makettide meisterdamise integreerimise kaudu õppetegevusse.

Läbiva teema “Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemine II kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemine II kooliastmes põhineb eelkõige kooli ja õppetööga seonduvatel praktilistel ülesannetel, mis eeldavad tehnoloogia rakendamist erinevates ainetundides või huvitegevuses. Arvutipõhises õppes on soovitatav kasutada rühmatööd ja aktiivõppemeetodeid.

Läbiva teema “Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemine III kooliastmes.

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes kujundab IKT rakendamise pädevusi igapäevaelus ja õpingutes. Nende pädevuste kujundamiseks tuleb erinevate õppeainete õpetajatel lõimida oma ainetundidesse IKT rakendamisel põhinevaid meetodeid ja töövõtteid. Lisaks arvutiklassis peetud ainetundidele on III kooliastmes soovitatav kasutada nüüdisaegseid IKT vahendeid ka kodutööde ja õuesõppe puhul.

Läbiva teema “Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemine gümnaasiumis.

Gümnaasiumis käsitletakse läbivat teemat eelkõige rühmatööna teostatavate uurimis– ja arendusprojektide vormis, püüdes võimaluse korral kaasata kodukandi innovaatilisemaid tehnoloogiafirmasid või teaduskeskusi. Eesmärgiks on positiivsete hoiakute kujundamine tehnoloogilise innovatsiooni ja sellega seonduvate karjäärivõimaluste suhtes. Samuti tuleb gümnaasiumiastme lõpuks tagada kõigi õpilaste valmisolek IKT kasutamiseks igapäevaelus, õpingutes ja töös.

Läbiva teema “Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemisega gümnaasiumiastmes taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu–, õpi– ja töökeskkonnas.

Gümnaasiumiastme õpilast suunatakse:

  • omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;
  • mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö– ja eluviisile, elukvaliteedile ja keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus;
  • aru saama tehnoloogilise, majandusliku, sotsiaalse ning kultuurilise innovatsiooni vastastikustest mõjudest ja omavahelisest seotusest;
  • mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes;
  • kasutama info– ja kommunikatsioonitehnoloogiat (edaspidi IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks;
  • arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet innovaatiliste ideede rakendamisel erinevates projektides, osalema koostöös kaasõpilaste ja/või tehnoloogiafirmaga innovaatilises arendusprojektis.

4.1.7. Läbiv teema “Tervis ja ohutus”

Läbiva teema “Tervis ja ohutus” käsitlemisega põhikoolis taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.

Tervisekasvatus põhineb õpilaste tervisega seonduvate teadmiste ja hoiakute ning sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamisel. Seda toetab tervist edendava kooli põhimõtete rakendamine koolis.

Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus–, tule–, veeohu ja teiste keskkonnast tulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi.

Põhikooli õpilast suunatakse:

I. tervise valdkonnas:

  • terviseteadlikkuse arenemisele, sealhulgas oma tervise ja turvalise käitumise väärtustamisele;
  • kasutama oma teadmisi, enesega toimetuleku oskusi ning üldisi sotsiaalseid oskusi enda ja teiste turvalisuse, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks;
  • teadvustama oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega;
  • leidma ning kasutama usaldusväärset terviseteavet ja abiteenuseid;
  • teadvustama keskkonna mõju oma tervisele.

II. ohutuse valdkonnas:

  • tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku tekkemehhanismi;
  • vältima ohuolukordadesse sattumist;
  • kujundama turvalisele kooli– ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid ja käitumist;
  • omandama teadmisi ning oskusi ohu– ja kriisiolukordades tõhusalt käituda;
  • kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning arvestama kaasliiklejaid;
  • tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust.

Läbiva teema “Tervis ja ohutus” käsitlemine I kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes pannakse rõhk tervislike ja ohutute käitumisviiside kujundamisele. Õppija omandab eakohased teadmised ja oskused seonduvalt tervise füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui sotsiaalse tervise aspektiga ning kujuneb tervist väärtustav hoiak. Selles vanuses on tähtis, et õpilane mõistaks ohu olemust ja selle tekkepõhjusi oma igapäevases keskkonnas ning omandaks oskused käituda ohutult ja turvaliselt. Õppemeetoditest on rõhk jutustustel, aruteludel, rühmatöödel, demonstratsioonidel, rollimängudel ja käitumise modelleerimisel.

Läbiva teema “Tervis ja ohutus” käsitlemine II kooliastmes

Läbiva teema “Tervis ja ohutus” käsitlemisel II kooliastmes pööratakse teadmiste ja oskuste kujundamise kõrval tähelepanu eelkõige vastavasisuliste väärtushinnangute kujundamisele, õpetuse elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus). Õppemeetoditest sobivad aktiivõppemeetodid, arutelu, rühmatöö, rollimängud ja demonstratsioonid. Õppetööd ainetundides saavad täiendada noortelt noortele metoodikal põhinevad tunnivälised projektid.

Läbiva teema “Tervis ja ohutus” käsitlemine III kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel III kooliastmes pööratakse tähelepanu tervist ja ohutust väärtustavate hoiakute kujundamisele ning tervisliku ja ohutu käitumise oskuste arendamisele. Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, diskussioon, juhtumianalüüsid, rühmatöö, uurimisprojektid ja rollimängud. Tähtsal kohal on ka õpilastega korraldatavad klassivälised ennetusprogrammid ning õpilaste maksimaalne kaasamine tervist edendavatesse ja ümbritseva turvalisust suurendavatesse tegevustesse.

Läbiva teema “Tervis ja ohutus” käsitlemine gümnaasiumis

Gümnaasiumiosas on põhiliseks läbiva teema käsitlemise vormiks õpilaste praktiline tunniväline terviseedenduslik ja turvalisust toetav tegevus, sealhulgas nooremate juhendajatena ja projektide väljatöötajatena ning rakendajatena oma koolis või ka riiklikul tasandil.

Läbiva teema “Tervis ja ohutus” käsitlemisega gümnaasiumiastmes taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ja kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.

Gümnaasiumiastme õpilast suunatakse:

  • hindama mitmesuguste käitumisviiside ohutusastet ning lühi– ja pikaajalisi tagajärgi tervisele ja turvalisusele; selgitama loodus– ja sotsiaalainetes õpitule tuginedes alkoholi ja tubaka mõju inimorganismile ja käitumisele;
  • analüüsima ja hindama keskkonna ja ühiskonna (sealhulgas eakaaslaste) mõju inimeste tervisele ja ohutusalaste otsuste langetamisele; vältima negatiivseid mõjusid ja toetama teisi positiivsete otsuste langetamisel;
  • analüüsima tervise– ja ohutusalase info, toodete ja teenuste kvaliteeti, maksumust ja kättesaadavust;
  • analüüsima ohuteguri suurust, teadvustama õnnetuse ahelreaktsiooni võimalikkust; tundma ära olukorrad, mis nõuavad professionaalset abi.

4.1.8. Läbiv teema “Väärtused ja kõlblus”

Läbiva teema “Väärtused ja kõlblus” käsitlemisega põhikoolis taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Põhikooli õpilast suunatakse:

  • tunnustama väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid;
  • analüüsima süstemaatiliselt kõlbelisi norme ja väärtusi;
  • arutlema üldtunnustatud eetiliste printsiipide üle ja neid omaks võtma;
  • juhinduma oma käitumises neist põhimõtetest ning hindama iseenda ja kaasinimeste käitumist nende alusel;
  • osalema kollektiivi (klassi, kooli, huviringi jm) eetikakoodeksi ja käitumisreeglite väljatöötamises ning neid järgima;
  • reflekteerima nii iseenda kui ka kaasinimeste käitumispõhimõtete üle, kasutades kõlbeliste konfliktide lahendamise ning vastutustundlike valikute tegemise oskusi.

Läbiva teema “Väärtused ja kõlblus” käsitlemine I kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on rõhk iseenda tundmaõppimisel, heade kommete omandamisel ja sellise klassikollektiivi kujundamisel, kus peetakse oluliseks õiglust, ausust, hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, lubaduste pidamist ning demokraatlikku osalemist ja rahvuslikkust. Õppemeetoditest on esikohal töö jutustustega, rollimängud, arutelud ja õpetaja selgitused, mille vältel õpitakse oma kogemusi teadvustama ning oma tegutsemist jälgima ja reflekteerima.

Läbiva teema “Väärtused ja kõlblus” käsitlemine II kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisega II kooliastmes teadvustatakse ja mõtestatakse kõlbelisi norme ning kujundatakse sallivust ja lugupidamist erinevate inimeste vastu. Erinevaid vaatenurki pakkuva käsitluse kaudu taotletakse õpilase isiklike seisukohtade kujunemist humanistlike kõlbeliste normide taustal. Õpilase mõttearendustesse tuleks suhtuda paindlikult, jättes õpilasele võimaluse säilitada oma arvamus. Õppemeetoditest on kesksel kohal lugude analüüs, aktiivõppemeetodid, rühmatöö, konfliktsete juhtumite arutelu ning rollimängud. Õppevara kaudu tutvustatakse õpilasele positiivseid kõlbelisi eeskujusid ja ideaale. Igapäevases koolielus pakutakse võimalusi rakendada omandatud teadmisi.

Läbiva teema “Väärtused ja kõlblus” käsitlemine III kooliastmes

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes toob selgemalt esile väärtushinnangute ja kõlbeliste normide ühiskondliku ning ajaloolis–kultuurilise mõõtme. Erinevate maailmavaadete ja religioonide tutvustamisega (ajaloos ning tänapäeval) toetatakse sallivuse ja lugupidava suhtumise ning maailmavaatelistes küsimustes orienteerumise oskuste kujunemist. Eri allikatest teabe kogumisega, erinevates õppeainetes käsitletu ning kogemuste põhjal juhitakse õpilasi arutlema väärtuste ja kõlbelisuse teemade üle, võrdlema erinevaid seisukohti ja põhjendama oma seisukohti, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse. Sobilik on teha uurimisprojekte, mis võimaldavad käsitleda küsimusi sügavamalt ja mitmekülgsemalt.

Läbiva teema “Väärtused ja kõlblus” käsitlemine gümnaasiumis

Läbiva teema käsitlemisel gümnaasiumis on kesksel kohal kriitilise mõtlemise ja argumenteerimis–oskuse arendamine, asjakohase teabe kogumine ja üldistuste tegemine, tuues esile seoseid erinevate valdkondade, varasemate teadmiste ja kogemustega ning väärtussüsteemide, maailma–pildi ja maailmavaate küsimustega. Soovitavate käitumisviiside kujunemist tõhustab õpilase osalus demokraatlikes diskussioonides, kooli õpilasomavalitsuse ja muude sarnaste organisatsioonide töös ning kaasatus koolielu korraldamisse.

Läbiva teema “Väärtused ja kõlblus” käsitlemisega gümnaasiumiastmes taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse ja sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Gümnaasiumiastme õpilast suunatakse:

  • analüüsima kriitiliselt ja argumenteeritult väärtusi ja kõlbelisi norme, erinevaid väärtussüsteeme, nende seoseid ajaloolis–kultuurilise kontekstiga, religiooniga ja maailmavaatega;
  • reflekteerima isiklikke väärtushoiakute ja kõlbeliste tõekspidamiste üle; tegema mõtestatud maailmavaatelisi ja kõlbelisi valikuid ning neid põhjendama;
  • tegutsema erinevaid vaateid ja seisukohti respekteerides ning kaitsma ja põhjendama oma seisukohti;
  • ette nägema, võimaluse korral vältima ja lahendama väärtuste ja kõlbeliste normidega seotud konfliktsituatsioone;
  • mõistma, et mitmekesisus on ühiskonna rikkuse ja arengu tingimusi.

4.2. Lõimingu põhimõtted

Eurogümnaasiumi õppekava lõimingu aluseks on kooli õppe– ja kasvatuseesmärgid ning –põhimõtted. Lõimingu kaudu kujundatakse tervikuks Eurogümnaasiumi põhikooli– ja gümnaasiumiastme õppetegevus ja selle tulemused. Lõiming toetab õpilaste üld– ja valdkonnapädevuste ning tervikliku maailmapildi kujunemist. Ainevaldkonnad aitavad kujundada ainetevahelisi seoseid ja vastavaid võtmepädevusi. Nii põhikoolis kui gümnaasiumiastmes rakendatakse paljude ainete õpetamisel lõimitud aine– ja keeleõpet, mis kajastub ainekavades.

Lõiming realiseerub:

  • õppeainete ühiste ja lähedaste eesmärkide kaudu;
  • õpitulemuste kaudu;
  • õppeteemade ja mõistete kaudu;
  • meetodite abil –ühe õppeaine reeglite, töövõtete, oskuste, meetodite kohaldamine teise aine õppetöös;
  • õpitava korduva ja süvendava käsitlemise abil klasse ja kooliastmeid läbivalt;
  • ühe õppeaine või ainevaldkonna piire ületava õpilasuurimuste, loovtööde, projektide kaudu;
  • läbivate teemade abil.

Eurogümnaasiumi õppekava lõimingule aitab kaasa füüsilise õpikeskkonna mitmekesistamine: õuesõpe, õppekäigud loodusesse, muuseumidesse, arhiividesse, erinevatesse asutustesse ja ettevõtetesse, õppe korraldamine virtuaalses keskkonnas.

Lõimingu saavutamist kavandatakse kooli õppekava arenduse ning õpetajate õppe– ja kasvatustegevuse töökavade koostamise käigus.

5. EUROGÜMNAASIUMI ÕPPESUUNAD

Eurogümnaasiumi paindlik õppesüsteem pakub gümnaasiumiastme õpilastele laialdasi võimalusi oma huvide realiseerimiseks ning valmistumisel õpingute jätkamiseks kõrghariduse või kutsehariduse omandamisel.

Õpilasel on individuaalse õppekava kasutamisel võimalik kujundada õppesuund kui terviklik kursuste kogum, mille eesmärk on süvendatud teadmiste omandamine teatud ainevaldkonnas. Õppesuunda kuuluvad kohustuslikud valikkursused, uurimusliku või praktilise töö koostamine ning kaitsmine. Samuti arvestatakse ainealastel konkurssidel osalemist ja eelmises koolis läbitud aineid, kursusi. Õppesuuna kasutamine on eelkõige mõeldud kooli intensiivõppes läbivatele õpilastele ja rakendub igale õpilasele individuaalselt vastavalt riiklikus gümnaasiumi õppekavas toodud võimalustele. 

Eurogümnaasiumi õppesuunad on põhikoolis määratud kooliastmeti õppeainete süvendatud õpetamise kaudu.

Süvendatud õpetamine toimub lisatundide kaudu. Eurogümnaasiumi õppekava tunnijaotusplaanis on toodud lisaks riikliku õppekava kohustuslikele tundidele lisatunnid. Lisatundidega ei kaasne riiklikus õppekavas esitatud õpitulemustele ja õppesisule täiendavaid õpitulemusi ja õppesisu. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.

 

               6. EUROGÜMNAASIUMI TUNNIJAOTUSPLAANID ÕPPEAINETI JA KLASSITI

 

Põhikool ja gümnaasium tagab õpilasele õppe kohustuslikes õppeainetes alljärgnevas tunnijaotusplaanis klassidele esitatud nädala õppetundide mahus:

Tabel 2. Tunnijaotusplaan põhikoolis

 
 

Ained\Klassid

1

2

3

I

4

5

6

II

7

8

9

III

1

inglise keel

 

 

3

3

3

3

3

9

3

3

3

9

2

ajalugu

 

 

 

0

 

1

2

3

2

2

2

6

3

bioloogia

 

 

 

0

 

 

 

0

1

2

2

5

4

eesti keel teise keelena

2

2

2

6

4

4

4

12

4

4

4

12

5

füüsika

 

 

 

0

 

 

 

0

 

2

2

4

6

geograafia

 

 

 

0

 

 

 

0

1

2

2

5

7

inimeseõpetus

 

1

1

2

 

1

1

2

2

 

 

2

8

kehaline kasvatus

3

3

2

8

2

3

3

8

2

2

2

6

9

keemia

 

 

 

0

 

 

 

0

 

2

2

4

10

kirjandus

 

 

 

0

 

2

2

4

2

2

2

6

11

kunst

1,5

1,5

1,5

4,5

1

1

1

3

1

1

1

3

12

loodusõpetus

1

1

1

3

2

2

3

7

2

 

 

2

13

matemaatika

3

3

4

10

4

4

5

13

5

4

4

13

14

muusika

2

2

2

6

2

1

1

4

1

1

1

3

15

tööõpetus

1,5

1,5

1,5

4,5

 

 

 

0

 

 

 

0

16

käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus

 

 

 

0

2

2

1

5

2

2

1

5

17

informaatika

 

 

 

 

 

1*

 

1

 

1*

 

1

18

ühiskonnaõpetus

 

 

 

0

 

 

1

1

 

 

2

2

19

vene keel

6

6

7

19

5

3

3

11

2

2

2

6

 

Kokku:

20

21

25

66

25

28

30

83

30

32

32

94

 

RÕK

20

23

25

 

25

28

30

 

30

32

32

 

 

*  - 1 tund on lisatud kooli poolt

Põhikoolis kõik ainet õppetakse vene keeles (va eesti keel).

 

 

Tabel 3. Tunnijaotusplaan gümnaasiumis

 

Kursused

10.klass

11.klass

12.klass

Kokku

 

KOHUSTUSLIKUD

 
 

Vene keel

2

2

2

6

 

Kirjandus

2

1

1

4

 

Eesti kirjandus*

1

   

1

 

Eesti keel*

3

3

3

9

 

Inglise keel*

3

3

3

9

 

Matemaatika

4

5

5

14

 

Geograafia*

2

1

 

3

 

Bioloogia*

2

1

1

4

 

Keemia*

2

1

 

3

 

Füüsika

2

2

1

5

 

Ajalugu

1

2

1

4

 

Eesti ajalugu*

2

   

2

 

Perekonnaõpetus*

1

   

1

 

Ühiskonnaõpetus*

 

1

1

2

 

Muusika*

2

1

 

3

 

Kunst*

1

1

 

2

 

Kehaline kasvatus*

2

2

1

5

 

Kokku

32

26

19

77

 

VALIKKURSUSED

 
 

Uurimustöö alused*

1

   

1

 

Saksa keel*

3

2

 

5

 

Karjääriõpetus*

 

1

 

1

 

Riigikaitse*

2

   

2

 

Majandusõpe*

1

   

2

 

Ettevõtlusõpe*

 

1

 

1

 

Euroliidu alused*

   

1

1

 

Inimene ja õigus*

   

1

1

 

Ökoloogia alused*

   

1

1

 

Loodusteadused, tehnoloogiad ja ühiskond*

   

1

1

 

Elu keemia*

   

1

1

 

Uurimus

 

1

 

1

 

Suurbritannia maateadus*

   

1

1

 

Suurbritannia ajalugu*

   

1

1

 

Tallinna lugu*

1

   

1

 

Kokku

8

5

7

20

 

KÕIK KOKKU

40

31

26

97

 

 

     

 

 

*eesti keeles

60%

   

 

 

               7. VALIKKURSUSTE VALIMISE PÕHIMÕTTED

Põhikooli valikained toetavad aineõpet ning valikainete valiku teeb kool.

Gümnaasiumi kursused jagunevad kohustuslikeks kursusteks ja valikkursusteks.

Eurogümnaasiumi valikkursuste loendi ja ainekavad  kinnitab Eurogümnaasiumi direktor.

Gümnaasiumis peab õpilane valikkursuste seast valima kursuseid igal õppeaastal nii, et nädalakoormus oleks minimaalselt 32 õppetundi.

Gümnaasiumiastme valikkursused lähtuvad õpilaste soovidest,  läbivatest teemadest, kooli omapärast ja piirkondlikust eripärast. Õpilane valib endale sobivad valikkursused kooli poolt pakutud kursuste hulgast.

Õpilaste poolt valitavad valikkursused moodustavad terviku ning ei ole otseselt ühegi kohustusliku aine või kursuse lisa, s.t. ei nõua otseselt ühegi kohustusliku kursuse eelnevat läbimist. 

Valikkursuste läbiviimiseks moodustatakse klassidevahelised õpperühmad.

Valikkursused on esitatud gümnaasiumi iga-aastases tunnijaotusplaanis. Õpilane peab esitama enda valitud valikkursuste loendi õppealajuhatajale hiljemalt 10. septembriks. Valikkursusi võib muuta kokkuleppel koolijuhtkonnaga. Sellega kaasneb individuaalse õppekava taotlemine/muutmine.

Vajadusel - õpilaste soovil ning vahendite olemasolul saab avada uusi aine/valikkursusi.

Kõigil õpilastel on võimalik  õppida laia või kitsa matemaatika kursus, valikust teatab õpilane 10.klassi astudes.

Gümnaasiumiastme õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel on õpilasel võimalik peale 10.klassi lõpetamist matemaatika kitsas kursus asendada matemaatika laia kursusega. Vastav taotlus esitatakse kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt õppeaasta alguseks ning õpilasel on kohustuslik hiljemalt 11.klassi 1.poolaasta jooksul iseseisvalt omandada puuduvate kursuste materjal ja sooritada vastavate kursuste arvestused.

Laia matemaatika kursust õppivatel õpilastel, kes soovivad üle minna kitsa matemaatika kursusele, tuleb täiendavalt juurde õppida valikaineid arvestusega, et koos kitsa matemaatika 8 kursusega oleks gümnaasiumi jooksul läbitud 96 kursust.

Kool jätkab eestikeelse õppe rakendamist gümnaasiumiastmel osalisele aineõppele eesti keeles kuni 60% õppemahust tagamaks õpilastele võimaluse keskhariduse tasemel õpingute jätkamiseks eesti keeles. Eesti keeles õpetatakse eesti kirjandust, eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust, muusikat ja geograafiat.

               8. ÕPPE ja KASVATUSTÖÖ KORRALDUSE ALUSED

(1)   Õppe ja kasvatuse korraldusel lähtutakse riiklikus õppekavas esitatud nõuetest.

(2)   Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.

(3)   Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti kajastub tunnijaotusplaanis vastava klassi juures.

(4)   Õppetunni pikkus on 45 minutit, võimalusel rakendatakse paaristunde. Tundide ja vahetundide ajad on kättesaadavad kooli kodulehel. Söögivahetunni pikkus on 20 minutit.

(5)   Valdavalt õpitakse kõiki õppeaineid kogu õppeaasta vältel:

·                    põhikooli I–III astmes traditsioonilise aineõppe süsteemis;

·        gümnaasiumiastmes rakendatakse kursuseõpet, kasutatakse tsükliõpet üksikutes ainetes ja osaliselt klassideta õpet (liitklassid).

(6)   Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Kehalise kasvatuse ning osaliselt ka valikainete tunde viiakse läbi väljaspool Eurogümnaasiumi ruume.  

(7)   Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õpikeskkonnas (e-õpe). Iga õppeveerandi alguses õpetajate ettepanekul koolis koostakse väljaspool kooli ruume õpetundide läbiviimise graafik.

(8)   Ainetunnisisene õues-ja muuseumiõpe fikseeritakse õpetaja tööplaanis.

(9)   Ekskursioon on ühe- või mitmepäevane klassi ühisüritus, mis ei ole kooli õppekavas täpselt fikseeritud.

(10)  Õppekäikude ja ekskursioonidega kaasnevad kulud ei kuulu rahastamisele kooli eelarvest. Õppekäike rahastatakse erinevate projektide kaudu või lastevanemate poolt. Juhul kui ei leita võimalust õppekäigu rahastamiseks, jääb õppekäik ära.

(11)  Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi

8.1.  Õpikeskkond

(1)       Õpikeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.

(2)       Koolis kujundatakse turvalist keskkonda. Põhikool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.

(3)       Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:

1)     osaleb kogu koolipere;

2)     luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;

3)     koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;

4)     jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;

5)     märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;

6)     välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;

7)     ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;

8)     luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;

9)     luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi– ja eluraskuste puhul;

10) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;

11) korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;

12) korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

(4)       Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et:

1)     kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;

2)     õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;

3)     kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse– ja ohutusnõuetele;

4)     kooliruumid on täielikult renoveeritud, on arvestatud ohutu remondimaterjalidega ja nende vastavusega tervisekaitse nõuetele;

5)     ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;

6)     kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info– ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja –vahendeid;

7)     on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.

8.2.  Loovtöö korraldust

  1. III kooliastmes (7.-9.kl) korraldab kool õpilastele läbivatest teemadest  lähtuva loovtöö, milleks võib olla  uurimus, projekt, kunstitöö, etendus, käsitöö vms. Loovtöö temaatika valib kool, teemavaliku teevad õpilased. Loovtöö võib teha nii individuaalselt kui kollektiivselt. Loovtöö  korraldus ja hindamine  sätestatakse direktori  käskkirjaga.
  2. Loovtöö on õpilase valitud või juhendaja poolt antud teemal õpilase iseseisvalt või rühma-tööna  korrektselt vormistatud, eesmärgipärane ja teostatud, loovust näitav töö.
  3. Õpilane valib õppeaine ja teemavaldkonna sooritamise hiljemalt 9. klassi jooksva õppeaasta 10. oktoobriks.
  4. Õpilase valik kooskõlastatakse juhendajaga ja kinnitatakse õppe-nõukogu otsusega. Juhendaja kinnitatakse direktori käskkirjaga.
  5. Õpilane teostab ja vormistab vastavalt Eurogümnaasiumi kehtivale loovtööde juhendile. Õpilane võib loovtöö teostada individuaalselt, paaris- või rühmatööna.
  6. Õpilane esitab oma valmis loovtöö juhendajale üks kuu enne töö esitlust. Loovtöö esitlemine toimub 1 kord õppeaastas, hiljemalt mais. Loovtöö esitlemine on avalik ja toimub õppenõukogu poolt kinnitatud korras ja kooli poolt volitatud komisjoni ees. Komisjoni võivad lisaks õpetajatele kuuluda ka vanemate klasside õpilased, lapsevanemad, vilistlased, kohaliku võimu esindajad jt. Kollektiivselt teostatud loovtööde puhul peab rühma iga liikme panus olema selgelt tõendatud ja nähtav.
  7. Loovtööks võib olla läbivatest teemadest lähtuv või õppeaineid lõimiv:

·      joonistustekogu, kollaaž, reklaam, näidend, luulekogu, käsitööese, essee vms – koos kirjalikult vormistatud žanritutvustusega ja seoste näitamisega;

·      nõuetekohaselt vormistatud praktilised vaatlused või praktilised tööd/katsed koos selgituste, analüüsi ja järeldustega;

·      huvialaringides või -koolides õpitud oskustel põhinev teos või ese koos kirjalikult esitatud teoreetilise osaga.

  1. Loovtööl hinnatakse töö teoreetilist osa ja loovtöö teostust, antakse hinnang õpilase aktiivsusele töö teostamise osas. Hindamisel arvestatakse töö sisu ja vormistamist, õpilase esinemist esitlusel ja tema suhtumist töö tegemisse
  2. Loovtöö teema ja hinne kantakse lõputunnistusele.

8.3.  Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted

1)     Läbivatest teemadest lähtudes viiakse koolis läbi aineteüleseid ja ülekoolilisi projekte.

2)      Ülekoolilisi ja koolidevahelisi projekte kavandatakse eelneva õppeaasta lõpus või ka käimasoleva õppeaasta käigus

3)      Igal õpetajal on õigus projekte algatada ja projektijuhiks olla. Võimalusel kaasatakse projektides osalema lapsevanemaid.

4)     Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kinnitab kooli direktor.

5)     Projektid kavandatakse kooli üldtööplaanis.

6)     Projektid peavad olema kooskõlas kooli õppekavaga.

7)     Projekte viivad läbi projektimeeskonnad.

8)     Lisavahendeid taotletakse erinevatest fondidest.

9)     Koolidevahelistes projektides osalemiseks tehakse koostööd naaberkoolide ja sõpruskoolidega. 

8.4.  Õpilaste juhendamine ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus

1)     Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õpperuumid, õppevahendid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.

2)     Andekate õpilaste arendamiseks pakuvad aineõpetajad võimalust täiendavaks õppeks, täiendavate ülesannete lahendamist, aga ka osalemist mitmesugustel olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel.

3)     Iga aineõpetaja viib vähemalt üks kord nädalas läbi ainekonsultatsiooni nii, et see aeg sobiks igale abivajavale õpilasele. Konsultatsioonide graafik koostatakse iga õppeveerandi algul ja see kajastub õpetaja tunniplaanis.

4)     Klassijuhataja peab arvestust koolikohustuse täitmise kohta, edastab info lapsevanemale, kooli juhtkonnale ja vajadusel rakendatakse tugimeetmeid.

 

               9. HINDAMISE KORRALDUS (sätestatakse ka iseseisva dokumendina)

Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon.

Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud; arusaamisega õppimine ja seda suunav, nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine ja kasvatamine nende tegevuste vastastikustes seostes.

Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest.

Õppimine võib toimuda reaalses või virtuaalses keskkonnas (e-õpe).

Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:

  • olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema;
  • küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama;
  • tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama; looma, konstrueerima, katsetama;
  • ennast arendama, õppimist õppima;
  • õppima üksi või koos teistega, jälgides ja hinnates enda ja kaaslaste tegevust;
  • probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema, argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;
  • oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ja juhtima.

Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

Hindamise põhieesmärgid on:

  • toetada õpilase arengut;
  • motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;
  • innustada ja suunata suunata õpilase enesehinnangu kujunemist; 
  • suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;
  • toetada õpilast edasise haridustee valikul;
  • anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale)  tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta.

Eurogümnaasiumi õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordamajätmise alused, tingimused ja korra kinnitab kooli direktor.

9.1. Hindamise alused

Hindamine kui õpetamise ja õppimise lahutamatu osa on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine, mis on aluseks edasise õppe kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise.

Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise korraldus) sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli ja gümnaasiumiseaduses ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel välja antud õigusaktides sätestatut.

Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

9.2. Hindamise eesmärgid

Õpilaste hindamise eesmärgid:

1)      toetada õpilase arengut;

2)      anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

3)      innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4)      suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

5)      suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

6)      anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks;

7)      suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis– ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

8)      motiveerida õpilast hoolikalt õppeülesandeid täitma.

9.3. Hindamisest teavitamine

Eurogümnaasiumi õppekavaga sätestatud hindamise kord on avalikustatud kooli kodulehel ning seda tutvustatakse kooli lastevanemate koosolekul. Õpilastele tutvustatakse õppeaasta algul (esimeses klassijuhatajatunnis).

Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele aineõpetaja oma õppeaines õppeaasta, -veerandi või õppeperioodi algul, lähtuvalt aine spetsiifikast. Õpilane saab aineõpetajalt õppeveerandi või õppeperioodi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Ainenõuded avalikustatakse kooli kodulehel.

Õpilast ja tema vanemat teavitab Eurogümnaasiumi õppeveerandi jooksul saadud hinnetest e-päeviku ja päeviku kaudu.

Kui lapsevanemal ei ole võimalik kasutada e-kooli ja ta on sellest klassijuhatajat teavitanud, saadab klassijuhataja õpilase hinnetelehe vanemale koju kolm nädalat enne õppeveerandi lõppu.

Kui lapsevanem ei ole nõus õpilase hinnetest teada üksnes elektrooniliselt, teavitab Eurogümnaasiumi õpilast ning tema vanemat kokkuvõtvatest veerandi- ja aastahinnetest ning käitumise ja hoolsuse hindest klassitunnistusega.

Õpilasel ja tema vanemal on õigus saada hinnete kohta teavet aineõpetajatelt.

9.4. Kujundav hindamine

Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside (e-kooli vastava mooduli kaudu) kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.

Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane vastavalt vajadusele õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sh üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.

Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut, lähtudes õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (nt käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe– ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.

9.5. Käitumise ja hoolsuse hindamine

Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse 1.–3. kooliastmel iga veerandi lõpus, gümnaasiumiastmel hinnatakse käitumist õppeaasta lõpus.

Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

Kui gümnaasiumiastme õpilasele on määratud täiendav õppetöö, saab ta käitumishinde pärast täiendava õppetöö sooritamist või hiljemalt 30. augustiks.

Käitumise ja hoolsuse hinnete panekul arvestatakse aineõpetajate ja klassijuhataja hinnanguid.

Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».

9.5.1. Käitumise ja hoolsuse hindamine põhikoolis

1)      Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes arvestab alati kaasinimestega, on igas olukorras viisakas, täidab järjekindlalt kooli kodukorra nõudeid, on kujundanud õppeperioodi jooksul klassi ja/või kooli head mainet ja kes ei ole põhjuseta hilinenud ega puudunud. Puuduvad märkused käitumise ning tunnikorra rikkumise kohta.

2)      Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes arvestab kaasinimestega, on viisakas, täidab kooli kodukorra nõudeid ega kahjusta kooli mainet ning kellel ei ole veerandi jooksul olnud rohkem kui üks põhjuseta puudutud õppetund. Õpilasel on kuni 2 märkust käitumise ning tunnikorra rikkumise kohta.

3)      Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes vajab koostöös teistega pedagoogide ja lapsevanemate tähelepanu ja suunamist, täidab kooli sisekorra eeskirju, tunnistab oma eksimusi, kes puudub või hilineb põhjuseta. Õpilasel on 3 – 6 märkust käitumise ning tunnikorra rikkumise kohta.

4)      Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid (7 ja enam märkust käitumise ning tunnikorra rikkumise kohta), rikub tahtlikult korda, ei allu õpetajate ja lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka juhul, kui õpilane puudub põhjuseta järjepidevalt, ka ühekordse õigusvastase või ebakõlbelise käitumise eest.

1)      Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes täidab oma ülesandeid alati õigeks ajaks ja püüdlikult, hoiab laitmatult korras oma töökoha ja õppevahendid ning suhtub õppetöösse kohusetundlikult. Puuduvad märkused õppimata jätmise või õppevahendite puudumise kohta.

2)      Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes täidab oma ülesandeid korrektselt, on õppetöös püüdlik, tema töökoht ja õppevahendid on korras, kuid kes pole alati järjekindel. Õpilasel on kuni 2 märkust õppimata jätmise või õppevahendite puudumise kohta.

3)      Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida alati oma ülesandeid, kes ei õpi võimete kohaselt, kes loodab järelevastamistele ning kelle õppevahendid pole korras ega alati kaasas. Õpilasel on 3 – 6 märkust õppimata jätmise või õppevahendite puudumise kohta.

4)      Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida õpetaja korraldusi, suhtub õppimisse lohakalt ja vastutustundetult, jätab sageli tegemata kodused õppeülesanded ja kellel puuduvad sageli vajalikud õppevahendid (7 ja enam märkust õppimata jätmise või õppevahendite puudumise kohta) või kellel on kahes või enamas aines mitterahuldav veerandihinne.

9.5.2. Käitumise hindamine gümnaasiumis

1)      Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes õpib vastavalt oma võimetele, on püüdlik, töötab tunnis aktiivselt, kellel on kodused tööd tehtud, kes täidab koolikohustust ja järgib sisekorrareegleid eeskujulikult, kes ei puudu ega hiline põhjuseta. Eeskujulik õpilane suhtub lugupidavalt täiskasvanutesse ja kaasõpilastesse, käitub viisakalt, on kujundanud õppeperioodi jooksul klassi ja/või kooli head mainet, tema õppevahendid on korras ja õpilase enda välimus hoolitsetud, õpilaslik, töökoht on korras, korrapidajana täidab ta kohustusi püüdlikult.

2)      Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes õpib vastavalt võimetele, töötab tunnis kaasa, kelle kodused tööd on tehtud, kes täidab koolikohustust ja järgib sisekorrareegleid, suhtub lugupidavalt täiskasvanutesse ja kaasõpilastesse, käitub viisakalt. Tema välimus ja õppevahendid on korrektsed, ta hoiab oma töökoha korras, täidab korrapidajana oma ülesandeid.

3)      Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimete kohaselt, on saanud kuni kaks mitterahuldavat kursusehinnet, ta pole järjekindel koduste õppeülesannete täitmisel, on orienteeritud järelevastamistele. Ta ei pea vahel kinni sisekorrareeglitest, on saanud mitte rohkem kui ühe käskkirja põhjuseta hilinemiste või puudumiste eest õppetundidest, kuid ta tunnistab oma eksimusi ja parandab ennast, ei kahjusta kooli mainet, täidab koolikohustust rahuldavalt, tema töökoht ja õppevahendid on enamasti korras, korrapidajana täidab ta ülesandeid rahuldavalt.

4)      Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kelle suhtumine õppetöösse on hoolimatu, tunnistusel on enam kui kaks mitterahuldavat kursusehinnet, ta ei täida kooli sisekorrareegleid, provotseerib (teadlikult) konflikte ja segab pidevalt tööd õppetundides, ei kanna kaasas vajalikke õppevahendeid, on korratu, ei täida korrapidajakohustusi, puudub pidevalt koolist või mõnedest ainetundidest, on saanud rohkem kui ühe käskkirja põhjuseta puudumiste või hilinemiste eest. «Mitterahuldava» käitumishinde saab ka õpilane, keda on karistanud korrakaitseorganid või kohus.

Iga õppeveerandi lõpus teeb klassijuhataja kokkuvõtte põhjuseta puudumistest ning esitab andmed direktsioonile, arvestatakse kooli kodukorras sätestatud koolikohustuse mittetäitmise korraga.

9.6. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

Põhikooli 1. klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid.

Põhikoolis ja gümnaasiumis hinnatakse ainealaste teadmiste ja oskuste tulemusi tähestikulise hinnetega 8-pallisüsteemis.

 

Hindamissüsteem

 

Gümnaasiumis on viidud sisse tähestikuline hindamissüsteem:

A, B, C, D, E, F, K, L.

Gümnaasiumis kasutatav tähestikuline süsteem on suhteseoses viiepallisüsteemiga järgmiselt:

Ø   „A“ – valdab suurepäraselt õppematerjali, suudab seda praktiliselt kasutada, mis vastab täielikult õppekava nõudmistele – „5“

Ø  B“ -    väga hea materjali valdamine, vastab täielikult õppekavale, kuid praktiliseks õppetööks on vaja täiendav töö – „5-„

Ø  C“ -    õppematerjali hea valdamine, vastab üldiselt õppekava nõudmistele, kuid leiduvad väikesed vead; kui õpilane pingutab rohkem, saavutab paremaid tulemusi – „4“

Ø  D“ -   õpitud materjali hea valdamine, kuid ebapiisavas mahus, vajalik on süvaõpe – „4-„

E“ -    rahuldav tulemus, vastab õppekava nõudmistele, kuid leiduvad puudused ja vead; heade tulemuste saavutamiseks on vajalik täiendav õppetöö – „3“

Ø  F“      rahuldav tulemus, leidub hulk puudujääke ja vigu, ei vasta piisavalt õppekava  nõudmistele; paremate tulemuste saavutamiseks on vaja täiendav õppetöö ja individuaalne töö – „3-„

Ø  K“      puudulik tulemus; saab õpilane, kelle teadmised ja oskused vastavad osaliselt õppekava poolt esitatud nõudmistele; leidub olulisi puuduseid ja vigu – „2“

Ø  L“      nõrk tulemus; saab õpilane, kelle teadmised ja oskused ei vasta õppekava poolt esitatud nõudmistele ja ei ole kõrvaldatavad ilma täiendava tööta – „1“

Hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega A hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 96–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega B“ 90–95%, hindega „C” 83–89%, hindega „D” 75–82%, hindega „E” 63–74%, hindega „F” 50–62%,  hindega „K” 20–49%,  ning hindega „L” 0–19%.

Kokkuvõtvad hinded pannakse välja vastavalt viiepallisüsteemile:

  1. aasta- ning kooliastmehinnete väljapanemisel
  2. kooli lõpetamisel ja lõpueksamite hindamisel
  3. üleminekul teise õppeasutusse
  4. vajadusel esitada hindeid kui õppetöö tulemust erinevatesse asutustesse

Uurimistööd hinnatakse viiepallisüsteemis.

9.6.1. Hindamine 1.–3. kooliastmes

Põhikooli 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid sõnadega: «väga hästi», «hästi», «rahuldav», «püüa rohkem».

Veerandi lõpus saab 1. klassi õpilane hinnangulehe, millel antakse kirjalik tagasiside õpilase sotsiaalsete oskuste kohta järgmiselt:

1) täidab koduseid ülesandeid ALATI, ENAMASTI, MÕNIKORD;

2) osaleb aktiivselt tunni töös;

3) hoiab korras oma õppevahendid ja töölaua;

4) on omandanud head käitumisharjumused tunnis ja vahetunnis;

5) töötab koos kaaslastega;

6) austab kaaslaste tundeid, õigusi ja vara;

7) vajaduse korral palub abi;

8) kuulab tähelepanelikult õpetajat ja kaaslast;

9) oskab ennast suuliselt väljendada;

10) oskab kasutada õppevahendeid.

Alates 2. klassist saab põhikooli õpilane sõnalise hinnangu asemel hindeid tähestikulises süsteemis.

2.–9. klassis ei hinnata tunnistusel 1. veerandi lõpus õppeaineid, mida on üks tund nädalas. Kõiki õppeaineid hinnatakse tunnistusel 2. ja 4. veerandi lõpus.

1.–3. kooliastmes on teadmiste ja oskuste hinded tähestikulises süsteemis vastavalt üleval toodud põhimõtetele.  

9.6.2. Hindamine gümnaasiumis

Gümnaasiumiosas hinnatakse teadmisi ja oskusi tähestikulises süsteemis vastavalt üleval toodud põhimõtetele. 

Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ning käimas oleva õppeveerandi või kursuse jooksul saadud hinded viiepallisüsteemi.

Kui õpilane keeldub tööd ära andmast, kasutab kõrvalist abi, esitab plagiaadi või kirjutab maha, hinnatakse tema töö hindega «L». Kui aineõpetaja peab materjali järelevastamist vajalikuks, annab ta õpilasele vastastikusel kokkuleppel selleks võimaluse.

Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «K» või «L» või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järele vastata või järeltöö teha.

9.6.3. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine veerandi–, poolaasta–, kursuse–, aasta ning kooliastme hinneteks. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ja käimas oleva kursuse jooksul saadud hinded viiepallisüsteemi.

Kokkuvõtvad hinded põhikoolis ja põhikooli lõpetamine.

Õpilase õpitulemusi hinnatakse vastavas õppeaines 1.–3. kooliastmel kokkuvõtvalt veerandi– ja aastahindega. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul veerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

Õppeaines, mida õpitakse üks tund nädalas, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.

Õpilasele, kelle veerandihinne on «K» või «L», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või kelle hinne on jäänud välja panemata, koostab aineõpetaja kolmes eksemplaris individuaalse õppekava. Õpilasele võib määrata ka mõne muu tugisüsteemi, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

Kümne tööpäeva jooksul pärast uue õppeveerandi algust lepitakse kokku vestlus, milles osalevad õpilane, lapsevanem, aineõpetaja, tugisüsteemide esindaja/juhtkonna esindaja. Vestlusel lepitakse kokku täiendava õppetöö aeg ja korraldus.

Aineõpetaja muudab veerandihinded pärast individuaalse õppetöö lõppu individuaalse õppetöö tulemusi arvestades ja lisab kommentaaridesse individuaalse õppetöö lõppemise kuupäeva või seletuse hinde muutmata jätmise kohta.

Täiendav õppetöö ja järgmisse klassi üleviimine

Õppenõukogu otsustab aastahinnete või –hinnangute alusel, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama.

Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt poolaastahinnetest või –hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «K» või «L». Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö määratakse pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või –hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «K» või «L», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «K» või «L» või mitterahuldav hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksameid, v.a õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis

Gümnaasiumiastmes hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Õppeaine kooliastmehinne pannakse välja 10.–12. klassi jooksul saadud kursusehinnete alusel.

Kursusehinne pannakse üldjuhul välja aine viimase kursuse lõpus sooritatava üldarvestuse eest saadud hinde alusel. Üldarvestus viiakse läbi kirjalikus või suulises vormis. Üldarvestuse kestus on vähemalt 90 minutit.

Õpetajal on õigus panna kursusehinne välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel (vabastada üldarvestusest) juhul, kui õpilane on positiivselt sooritanud 70 % vastava ainekava raames nõutud kontrolltöödest. Õpilasel, kes on vabastatud, on õigus sooritada üldarvestus kui ta ei ole rahul kokkuvõtva hindega, mis on pandud kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Üldarvestuse sooritamisest vabastatud õpilane võib puududa klassist üldarvestuse läbiviimise ajal.

Õpilane on kohustatud sooritama üldarvestuse, v.a. õpetaja poolt vabastatud õpilane.

Juhul, kui õpilane sooritab üldarvestuse hindele “L” või “K”, on tal õigus üks kord sooritada korduv üldarvestus hiljemalt käesoleva õppeaasta 28. maiks. Korduva üldarvestuse aeg ja eelnev konsultatsioon lepitakse kokku aineõpetajaga.

Hinne pannakse välja enne õppeperioodi lõppu, aga mitte varem kui käesoleva õppeaasta 29. mail.

Üleviimine järgmisesse klassi toimub õppenõukogu otsuse alusel.

Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu.

Hinde vaidlustamine

Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

               10. PÕHIKOOLI ja GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE KORRALDUS

10.1. Põhikooli lõpetamise kord

1) Põhikooli lõpetab õpilane, kelle viimased aastahinded õppeainetes ei ole madalamad  kui „F”, kes sooritas miinimum rahuldava tulemusega eesti keele kui teise keele eksami, matemaatikaeksami, ühe eksami enda valikul ning kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö.

2) Hariduslike erivajadustega õpilasele, kellele individuaalse õppekavaga olid ette nähtud lihtsustatud või teised tunnetusliku tegevuse sihteesmärgid, on kooli lõpetamise aluseks tulemuste saavutamine tunnetustegevuses, mis olid ette nähtud individuaalses õppekavas.

3) Hariduslike erivajadustega õpilane omab õigust sooritada põhikooli lõpueksameid eritingimustel vastavalt lõpueksamite organiseerimise tingimustele ja korrale, mis on  määratud Põhikooli ja Gümnaasiumiseaduses.

4) Õpilasele, kes on täitnud põhikooli lõpetamise tingimused,  annab kool õppenõukogu otsusel välja põhikooli lõputunnistuse. Andmed lõputunnistuse kohta kantakse infosüsteemi haridusdokumentide alaregistrisse.

10.2. Gümnaasiumi lõpetamise kord

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada:

         riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles;

          kooli õppekavas sätestatud vene keele ainevaldkonda ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmav gümnaasiumi koolieksam;

          õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.

Gümnaasiumi lõpetanuks loetakse mittestatsionaarse vormi õpilane, kes on sooritanud nimetatud eksamid ning on sooritanud aineeksamid nendes kursustes, milles tal puuduvad kursuste hinded või milles ta ei ole tõendanud teadmisi ja oskusi varasema õpi– ja töökogemuse arvestamise kaudu. Mittestatsionaarse vormi õpilasi ei hinnata kehalises kasvatuses.

Lõpueksamite korraldamise, sealhulgas lõpueksamite eritingimustel sooritamise tingimused ja kord sätestatakse «Põhikooli– ja gümnaasiumiseaduse» § 29 lõike 2 alusel kehtestatud haridus– ja teadusministri määrusega.

Hariduslike erivajadustega õpilastele, kellele on «Põhikooli– ja gümnaasiumiseaduse» § 13 lõike 5 alusel individuaalse õppekavaga sätestatud kohandatud nõuded, võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalses õppekavas nõutavate õpitulemuste saavutatus. Lõputunnistusel kajastub niisugusel juhul info kohandatud nõuete kohta õppeaineti.

               11. ÜLEKOOLILISTE ja KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED

Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kavandatakse üldjuhul enne õppeaasta algust. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid peavad olema kooskõlas Eurogümnaasiumi õppekava õpitulemustega. Direktor kinnitab projektid.

               12. ÕPILASTE JA VANEMATE TEAVITAMINE ja NÕUSTAMINE. KARJÄÄRITEENUSTE KORRALDUS

Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine

Eurogümnaasium tagab õpilasele ja lapsevanemale võimaluse saada õppekorralduse kohta infot ja nõuandeid.

Tunnijaotusplaanid, kohustuslikud ja valikained, pakutavate huviringide nimised, aineõpetajate konsultatsioonid ajad ja muu õppekorraldust ning tugiteenuseid puudutav info on saadaval kooli e-päevikus, kooli veebilehel www.erakool.ee.  E-päeviku kaudu saab õpilane teavet õppesisu, koduste ülesannete, õppeedukuse, puudumiste, hilinemiste, käitumise ja hoolsuse kohta. Õpilane saab aineõpetajalt täiendavat ainealast konsultatsiooni selleks ette nähtud ajal.

Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele.

Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks kool selgitab välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valib sobivad õppemeetodid ning korraldab diferentseeritud õpet.

Õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, kool tagab täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

Õpetajad ja juhtkond nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises (sh vajaduse korral koostavad individuaalsed õppekavad).

Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks õppeveerandi või poolaasta algul.

Arenguvestlused

Koolis on kõige tähtsam õpilase areng, mida analüüsitakse ja planeeritakse ning mille kulgemine fikseeritakse koostöös perega. Õpilase arenguvestlus on õpilase, vanemate ja õpetaja ühine kohtumine, mille käigus õpilane õpib endasse vaatama, ennast ja oma suhteid analüüsima, tulevikku planeerima, eesmärke ja prioriteete seadma, oma tegelikke huvisid väljendama. Õpilase arenguvestluse keskmes on õpilane, kes saab rääkida eeskätt just temale tähtsast. Tal on võimalus teada anda, mis teda koolis ja kodus aitab või segab. Õpetaja ja vanemate roll on mõelda, mida nemad saavad teha õpilase arengu soodustamiseks.

Arenguvestlus on dokumenteeritud jutuajamine. Arenguvestluse dokumenteerimist toetab arenguvestluse e-protokoll, mis aitab vestlust ette valmistada, läbi viia, analüüsida ja arhiveerida.

Arenguvestluse valmistab ette klassijuhataja, meenutades eelmisel korral räägitut ja kokkulepitut, jälgides õpilase toimetulekut õppimise ja suhtlemisega ning vesteldes aineõpetajatega. Seejärel saadab ta e-kooli kaudu õpilasele ja vanematele arenguvestluse kutse ning eeltäitmiseks küsimustiku. Küsimustik keskendub teemadele, mis väljendavad RaM Kooli eesmärke ja prioriteete, ning seda uuendatakse igal aastal. Küsimustiku täidavad õpilased ja tema vanemad kodus enne vestlust ning protokolli täiustatakse vestluse käigus. Salvestatud protokoll on e-koolis kättesaadav õpilasele, tema vanematele ja õpetajale.

Eurogümnaasium korraldab õpilaste teavitamist edasiõppimisvõimalustest ja tööturu üldistest suundumustest ning tagab karjääriteenuste (karjääriõpetus, –info või –nõustamine) kättesaadavuse.

Kõik gümnaasiumiõpilased läbivad 10. klassis karjääriõpetuse 1 kursuse. Karjääriõpetuse konkreetne sisu on kirjeldatud karjääriõpetuse ainekavas.

Karjääriõpetuse raames toimuvad kohtumised erinevate elukutsete inimestega.

Karjääriõppeks kavandatud tegevustega aidatakse õpilasel arendada teadlikkust iseendast, omandatakse teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest, kujundatakse hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad karjääriotsuste tegemist. Toimub koostöö noorte nõustamis– ja karjäärikeskusega.

Õpetajad osalevad karjääriõppe alastel koolitustel.

Külastatakse infomessi „Teeviit”, ülikoolide ja kutsekoolide avatud uste päevi.

Karjääripäeval külastatakse vastavalt plaanile erinevaid asutusi, vilistlased tutvustavad oma elukutset, õpetatakse kasutama karjääriinfo allikaid ja koostama küsimustikke/intervjuusid, et uurida erinevaid elukutseid.

Koostatakse uurimistöid õpilaste huvide ja edasiõppimissoovide/karjäärisoovide kohta.

Jätkatakse karjäärialase infomaterjali komplekteerimist, uuendamist ning materjalide liigitust ja süsteemi loomist.

Karjääriõppe eesmärgiks on toetada põhikooli– ja gümnaasiumilõpetajat oma isiksuseomaduste ja reaalsete võimaluste hindamisel ning karjääriotsuste ja eneseteostuse seostamisel kaasaegse töömaailmaga.

Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine" sisu ja eesmärke arvestatakse kooli õpikeskkonna kujundamisel. Sellest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte.

Tunnivälise tegevuse käigus saavad õpilased projekti– ja kutsepäevade, õppekäikude jms raames toetust karjääriotsuste ja eneseteostuse planeerimiseks.

Karjäärinõustamisteenus tagatakse õpilasele, lapsevanemale ja õpetajale koostöös lähima noortekeskusega.

Karjääriteenuste kättesaadavus tagatakse:

  1. ainetundides läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine" käsitlemisel;
  2. loengud ja testid 8. ja 9. klassis klassijuhatajatundides ning gümnaasiumi lõpuklassides koostöös Tallinna ja Harjumaa noortekeskusega;
  3. valikkursused (majandus– ja ettevõtlusõpe jne);
  4. ülekoolilised projektid/üritused;
  5. edasiõppimist tutvustavad loengud, õppepäevad nii koolis kui partnerite juures;
  6. arenguvestlused.

               13. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

Õpetajate koostööl ja töö planeerimine võimaldab tõsta õpetamise kvaliteeti ning õpilaste poolt saavutatud õpitulemuste taset, vähendada andekamate (rohkem akadeemiliste kalduvustega) ja passiivsemate (kes ei sea endale õppeprotsessis erilisi eesmärke) õppijate õpitulemustes vahet. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted arutatakse läbi õpetajate töökoosolekul.

Muudatusettepanekud jõuavad õpetajateni õppalajuhataja vahendusel ning neid arutatakse  töökoosolekul.

Töökava on klassi õppetöö alusdokument. Selle koostamine ja arendamine kuulub aineõpetaja pädevusse.

Aineõpetaja kujundab kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ning eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.

Töökava koostamise ning rakendamisega saab aineõpetaja endale rohkem õigusi, aga ka rohkem vastutust õpilaste ja nende vanemate ees. See on koolikultuuri teadvustamise protsess. Muutub õppetöö planeerimine, sisu, kontrollimine – kogu õppetöö korraldus.

Aineõpetaja töökavad konkretiseerivad kooli õppekava üldosa ja ainekavasid aineti, lähtuvalt õppeaasta tööplaanist, klassi õpilaskonnast.

Töökavad on vormistatud õppeveerandite ja/või kursuste kalenderplaanina.

Õpetaja töökava õppesisu osas kavandatakse täpselt eesmärgistatud õppeülesanded õpitulemuste saavutamiseks.

Otsustused, mida aineõpetaja on teinud oma õpilaste eripära määratledes, kajastuvad töökava õppesisu osas.

Töökava koostamisel planeeritakse õpekäigud ainekava toetusena.

Ainekavades esitatakse klassiti

– aine õppe- ja kasvatuseesmärgid;

– aine lühikirjeldus;

– õppesisu, õppetegevused; IKT kasutamine;

– õpitulemused;

– füüsiline keskkond;

– läbivad teemad ja lõiming teiste ainetega.

Klassijuhataja töökavas näidatakse ära:

 − klassijuhataja töö eesmärgid;

− klassijuhatajatundides käsitletavad teemad;

− klassi ühistegevus;

− koostöö lastevanematega.

Põhikooli ainekavad on koostatud klassiti.

Gümnaasiumi ainekavad on koostatud kursustena.

14. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE ja TÄIENDAMISE KORD

Õppekava demokraatliku arendamise ning täiendamise ja muutmise eest vastutab direktor.

Kooli õppekava koostatakse ning seda uuendatakse ja muudetakse lähtudes põhikooli ja gümnaasiumi riiklikest õppekavadest ning  kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi ning kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning eesmärgi saavutamiseks vajalikke ressursse.

Õppekava muutmisel ja täiendamisel võetakse arvesse õppeasutuse pidaja,  riikliku järelevalve läbiviija  ja kooli sisehindamise ettepanekud. Õppekava täiendamiseks, korrigeerimiseks või uuendamiseks võib teha mistahes töörühm (ainekomisjon, tugistruktuur, tervisenõukogu, juhtkond, hoolekogu, õpilasesindus) ettepaneku koosoleku protokollist väljavõtte vormis.

Õppekava uuendamiseks ja täiendamiseks koostatakse igal aastal kooli õppekava arenduse tegevuskava, kus näidatakse ära konkreetsed tegevused ja töövormid ning nende eest vastutajad.

Õppekava arenduse tegevuskava on kooli üldtööplaani osa.

Õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks nõukogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

 

Muudatuste tegemise alused

Muudatused Haridus– ja Teadusministeeriumi seadusandlikes aktides, mis puudutavad õpilaste õpetamise õppekavu.

Uued tendentsid ühiskonnas ja teaduses.

Analüüs ainekava realiseerimisest aasta jooksul.

Koolitusloa taotlemine.

Muudatuste protseduur

1. Tutvumine dokumentidega, ettekirjutustega, analüüs ainekava realiseerimisest aasta jooksul.

2. Direktori käskkiri kohustuslike muudatuste tegemise kohta punkt 1.alusel.

3. Töö ainekava uuendamise eesmärgil.

4. Uute ainekavasse sisseviidud põhimõtete kontroll õppealajuhataja poolt.

5. Uuendatud ainekava põhimõtetega tutvumine arengugrupis, nõukogu, õpilasesinduses ja õppenõukogus.

6. Kinnitamine direktori poolt.

7. Käskkirja väljaandmine õppekava lõppvariandi kohta.

Heaks kiidetud:

14.03.2014.a. Eurogümnaasiumi õppenõukogu otsusega protokoll nr. 1-9/3

21.03.2014.a. Eurogümnaasiumi nõukogu otsusega nr 2

01.09.2015.a. Eurogümnaasiumi õppenõukogu otsusega protokoll nr. 1-9/6

Võtke meiega ühendust

sample+372 66 286 95

info@erakool.ee

E.Vilde 72, Tallinn, Estonia