Mittestatsionaarne õpe

MITTESTATSIONAARSES ÕPPEVORMIS ÕPPE- JA TÖÖKORRALDUS EUROGÜMNAASIUMIS

1.      ÜLDSÄTTED

1.1.            Mittestatsionaarses õppevormis õppimise võimalus on loodud eelkõige täiskasvanutele (üle 17.a) õppuritele.

1.2.            Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. Õppetundide hulka arvatakse ka õpilase arengut toetavate erinevate teenuste osutamise aeg, näiteks karjäärinõustamine (PGS §22 p3).

1.3.            Kõigile mittestatsionaarses õppes õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 67 kursust ja kokku vähemalt 72 kursust . Kursus vastab 35 ühe õppeaine raames toimuvale õppetunnile. Mittestatsionaarses õppes ei kuulu kehaline kasvatus kohustuslike õppeainete hulka

1.4.            Gümnaasium loob võimaluse lõpetada kool eksternina gümnaasiumi riikliku õppekava järgi. (PGS §22 p8).

1.5.            Kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane.

2.      ÕPPETÖÖ KORRALDUS

2.1.             Auditoorne õppetöö toimub gümnaasiumis kolm korda nädalas. Auditoorses vormis toimuvad ka kõigi ainete konsultatsioonid, seminarid, harjutustunnid teemadel, mida ei ole otstarbekas ega efektiivne interneti teel omandada.

2.2.             Kokkuleppel õpetajaga on võimalikud erinevad õppetöö variandid (kontaktpäevad, suhtlemine meili teel, konsultatsioonitunnid jne.)

2.3.             Õppetöö käigus tekkivatele küsimustele saab õpilane vastused, näiteks, e-maili teel Õpetajalt.

2.4.             Kontrolltööd, arvestused ja eksamid:

2.4.1. Testivormis kontrolltöid saab sooritada interneti vahendusel

2.4.2. Teatud iseseisvaid töid saab saata e-maili teel.

2.4.3. Kursuste lõpuarvestused ja aineeksamite sooritamine toimub gümnaasiumi ruumides

2.4.4. Vastava avalduse alusel on kaugõppijal õigus õppida individuaalplaani alusel, sooritades kursuse lõppedes vajalikud arvestused

2.5.             Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine õppekava täitmisel.

2.5.1. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamisel hinnatakse omandatud pädevuste vastavust õppeaine/õppekava õpitulemustele sõltumata omandamiskohast ja –vormist.

2.5.2. Õppekava täitmisel võib arvestada gümnaasiumiõppes kogu ulatuses väljaspool kooli õppekava sooritatud õpingute tulemusi ja töökogemust, väljaarvatud riigieksamid, koolieksamid, uurimistöö või praktiline töö, mis tuleb sooritada koolis ja mis on gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks.

2.5.3. Erialast töökogemust arvestatakse, kui see on seotud õppekava või õpitava õppeainega.

2.5.4. Hindamisel võib nõuda pädevustesti sooritamist või omandatu muul viisil tõendamist.

2.6.             Mittestatsionaares õppes õppival töötaval õpilasel on õigus saada tööandjalt õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras

2.7.             Lõputunnistuse andmine

2.7.1.       Gümnaasiumi lõputunnistus antakse õpilasele:

1)        kelle kohustuslike õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad;

2)        kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (B2) riigieksamid;

3)        kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul lõpueksamiga võrdväärse uurimustöö või praktilise töö ning kooli komplekseksam.